Marko Mumm

Ühest küljest on see teretulnud ja hea, sest diskussioon ärgitab antud teema peale mõtlema ja sellega tegelema, mis omakorda tõstab tõenäosust, et ühiskonnas laiemalt mõistetakse integratsiooniprotsessi olemust ja vajalikkust.

Teisest küljest aprillisündmuste tõttu, on tänased integratsiooniteemalised arutelud sageli täis emotsioone, mille tulemusena võib kannatada tervikpildi nägemine ning sellest tulenevalt ühiskonna lõimumise edukus tervikuna.

Tänastes aruteludes seatakse sageli kahtluse alla ka vajadus riikliku integratsioonistrateegia järele. Enamuste-vähemuste suhteid käsitlev teooria räägib kolmest võimalusest: assimilatsioon s.t. eestistamine; separatsioon s.t. eraldi elamine ja integratsioon s.t. lähenemine.

Separatsioon on ohtlik, kuna tekitab võõrandumist ja getostumist, assimilatsiooni riikliku eesmärgina ei ole, aga seadnud ükski Euroopa riik, kuna see käib vastu demokraatliku riigi põhimõtetele. Eesti on demokraatlik Euroopa Liitu kuuluv riik ja järgib demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Seega on Eesti valinud integratsiooni tee.

Eesti integratsioonistrateegia koostamise lähtealuseks on EV põhiseadus, mis ühelt poolt sõnastab Eesti riigi ülesandena eesti keele ja kultuuri kaitsmise ja teiselt poolt sätestab igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus. Integratsioonitegevuste planeerimisel lähtutakse Eesti Vabariigi põhiseadusest ning lisaks sellele ka Eesti riigi keskstrateegiatest, milledeks on konkurentsivõime tõstmise; jätkusuutliku arengu ning julgeolekupoliitika alused.

Integratsioon on pidev ja ajas muutuv protsess ning integratsioonistrateegia ülesandeks on seada eesmärgid, töötada välja tegevuskava eesmärkide elluviimiseks ning koondada valdkondlike ministeeriumide integratsioonispetsiifilised tegevused ühtseks tervikuks.

Tänaseks on valminud uue strateegia tööversioon mis esitatakse avalikuks aruteluks järgmise aasta jaanuaris. Hetkel jätkub uue programmi ja selle rakendusplaani täiendamine. Strateegia ja selle rakendusplaani väljatöötamisega puutus erineval tasandil kokku umbes 100 inimest.

See hõlmas ekspertkomisjoni, kes muudatuste sisseviimised heaks kiidab; strateegia koostamise ja rakendusplaani väljatöötamise toetamiseks moodustatud konsortsiumi, kuhu kuuluvad Praxis, Tartu Ülikool, Hill ja Knowlton, Balti Uuringute Instituut ja Geomeedia; valdkondlike ministeeriumite ametnikest koosnevat rakendusplaani töörühma. Nii laiapõhjalise kaasatusega poliitikavaldkondi on Eestis vähe või polegi.

Uue strateegia edukuse võtmeks pean asjaolu, kas me suudame ületada Eesti ühiskonnas täna esineva reserveeritud hoiaku ja umbusku integratsiooni kui sellise teostatavuse suhtes. Seda nii etniliste eestlaste kui ka muukeelse elanikkonna poolt vaadatuna. Kas, ühiskonnas laiemalt usutakse, et sotsiaalmajanduslikud võimalused ning avalikus elus võrdväärse partnerina osalemise võimalused on Eesti Vabariigis, sõltumata rahvuskuuluvusest, võrdsed ja seda usku ka oma käitumise ja tegutsemisega toetatakse.

* Rahvastikuministri büroo, Integratsiooni Sihtasutus ja Poliitikauuringute Keskus PRAXIS tutvustasid täna poliitikutele, sotsiaalpartneritele, kodanikeühendustele ja ekspertidele Eesti Lõimumiskava aastatel 2008-2013 .

Eesti lõimumiskava 2008-2013 lõpptekst avalikustatakse rahvastikuministri koduleheküljel pärast selle kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt.