Usuleige puritaanlus. Et poleks ühtegi õnnelikku inimest

Puritaanlust on defineeritud naudingute eitamisena. Eestit peetakse maailma kõige usuleigemaks maaks, kus paradoksaalselt tõstavad pead puritaanluse ilmingud.

Meie puritaanluse peapõhjus on trahvimishimulise avaliku võimu ja oma vajalikkust tõendada püüdvate agaramate ametnike rakendatav paternalistlik veendumus, et riigi hallatav indiviid on kahtlane, vastutustundetu ega tea, mis on talle kõige parem.

Seetõttu tuleb indiviidi tegevust võimalikult piiravalt reguleerida ja iga ta sammu jälgida, sestap saavad inimeste jälitamise taotlused ligi sajaprotsendiliselt rahuldatud. Tulemus on karistusregistri andmetel enamiku täisealiste elanike kurja- või väärtegijateks tunnistamine. Eesti puritaanlusel pole religiooniga mingit seost ja seda võiks iseloomustada tuntud USA publitsisti H. L. Menckeni määratlusega: igikestev hirm selle ees, et keegi võib kuskil õnnelik olla.