Foto: Karin Kaljuläte

Vaadates praegust Eesti ühiskonda ei hakka aga esmapilgul silma ühtegi suurt ja koondavat ideed. Olemas on hirm, ebakindlus, vastandumine, kaasa jooksmine ja peenhäälestamine. Ühelt poolt me ootame endiselt teiste riikide imetlust ja kiitust ning teiselt poolt näitame neile hambaid.

Iseenesest võib see olla kohane käitumine ühele suveräänsele riigile, kuid probleem seisneb selles, et endisest „Balti tiigrist“ on märkamatult saanud lõigatud küüntega paks kodukass, kes lakkamatult pai nurub. Teiste riikide siirast imetlusest on saanud lihtsad ja emotsioonitud viisakusavaldused, aga me ei märka seda, sest pai saamise soov on liiga suur.

« Avalehele 37 Kommentaari