Solovei loeb Balti riike Lääne Achilleuse kannaks. Venemaal pole plaane neid endaga liita, kuid Kremlil on suur kiusatus maailma hirmutada ja jõu kasutamisega santažeerides kompromiteerida NATO-t ja Euroopa Liitu.

Te jahmatasite veebruaris paljusid kui hoiatasite, et Venemaa võib üritada ajal kui kogu maailma tähelepanu on pööratud koroonapandeemiale hõivata ühe Balti riikidest. Millel põhines teie hoiatus?
Ma ei rääkinud Balti riikide hõivamisest, vaid jutt oli palju keerulisemast operatsioonist, mida on õigem nimetada hübriidsõjaks. Venemaa soovib kolmele Balti riigile avaldada üheaegset survet, et need lahkuksid NATO-st. See tähendab, et Venemaa loob olukorra, kus NATO ei saa appi tulla, mille tulemusel see liit laguneb ning kolm Balti riiki satuvad Venemaa mõju orbiidile, ehkki jäävad formaalselt suveräänseteks ja iseseisvateks riikideks. Sellist protsessi võib nimetada „soomestumiseks“, kui tuua näide Nõukogude Liidu ja Soome-vahelistest suhetest.

Kuid selle juures on kaks raskendavat asjaolu. Esiteks- milline casus belli põhjendaks Venemaa survet Balti riikidele rahvusvahelise kogukonna ees? Üheks variandiks, mis õigustaks Venemaa sekkumist Balti riikide asjadesse oleks Eestis ja Lätis elavate venelaste meelepaha keelelise diskrimineerimise vastu.

Teiseks raskendavaks asjaoluks on NATO neutraliseerimine. Venemaa vaatenurgast on NATO ilma Ameerika Ühendriikideta jõuetu. Kui õnnestuks neutraliseerida Ameerika relvajõud kolmeks-neljaks päevaks, siis oleks see piisav aeg, et probleem lahendada. Venemaa eeldab, et on võimalik tekitada olukord, kus president Donald Trump astuks üles vahendaja rollis Venemaa ja Balti riikide vahel, kes teeksid kompromissi, mis seisneks kolme Balti riigi väljumises NATO-st.

Avalehele
567 Kommentaari
Loe veel: