VERSUS | Kas Ida-Euroopa pidanuks saama EL-i tippametikoha?
Kõva geograafiline kallak torkab silma. Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Itaalia – Euroopa Liidu viiest tippametikohast neli saavad need EL-i asutajariigid. Kõige kaalukamad ametikohad saavad Saksamaa (Euroopa Komisjoni president) ja Prantsusmaa (Euroopa Keskpanga juht). Viies tähtis koht läheb Hispaaniale. Idaeurooplased ei saanud midagi, nagu ka Põhjamaad. Valik on kaldu ka suurte liikmesriikide poole väikeste arvel. Kuidas selline asi parandab kurdetud lõhet riikide vahel, on müsteerium.
Ka Sloveenias räägivad inimesed, et uute liikmesriikide vastu respekti näitamine oleks olnud sümboolne märk. Respekti? Mille eest? Ida-Euroopa riigid on tohutu pettumus. Aastaid pärast laienemist on nad endiselt ebaküpsed, fašismiga flirtivad, natsionalistlikud, ebademokraatlikud. Kas Poola, Ungari, Slovakkia või Horvaatia väärivad tõesti respekti? 2018. aasta parlamendivalimistel pääses Sloveenia napilt sellesse Ida-Euroopase langemisest – tänu erakondade enamuse poliitilisele küpsusele ja kodanikuühiskonna selgele soovile.
