EPL

Sama oli lugeda ka 20.05 Päevalehes. Valitsusjuhi rahustav sõnum oli suunatud otse kriisikoldesse, kus kogutakse allkirju ja lauldakse tuntud staaride suu läbi loitsu nõiakaevu toetuseks. Kirja sisu kinnitab vallajuhtidele, et plaanis on tellida täiendav uuring, mis vaatleb kõigi planeeritavate kaevanduste tervikmõju piirkonnale.

Esmapilgul jääb küll mulje, et kui peaminister mõtles seda ausalt, siis tuleb meil mõne aja möödudes tõesti valitsusjuhti vahetada. Nabala Keskkonnakaitse Ühingu monitooring seni toimunud kaevandustegevuse kohta näitab, et mitte kunagi pole kord alustatud keskkonnamõju hindamise protsess jäänud ilma kaevandamisloata. Kui see Nabalas peaks juhtuma, on loodud pretsedent. Ükski asjatundja ei näe praegu väga suurt võimalust, et täiendav teadlaste koostatud uuring seniste uuringutega vastuollu läheks. Tuntud akadeemik nentis hiljutises eravestluses, et Eestis on võimatu olukord, kus üks rakendusteadlane avalikult teistele vastupidise seisukohaga esineks. Me oleme riigi ja rahvana nii väikesed ja teadlase tulevased tööandjad sõrmede peal üles loetavad, tal oleks hiljem väga raske oma peret toita. Nii võimegi jõuda, tõsi pisut lihtsustatud järeldusele, et peaminister arvestab võimalusega peatselt tagasi astuda. Sest nii tema ise kui ka tema parteikaaslasest keskkonnaminister teavad hästi, et üheltpoolt praeguste seaduste juures ja teisalt rahva osaks jäänud jõuetute õhuväljalaskmist meenutavate avalike arutelude puhul ei suuda miski kaevandamisprotsessi väärata. Pigem paneb mõtlema asjasthuvitatute julgus kogu kaevandamisplaan ühele täiendavate uuringute kaardile laduda. Ei jää kahtlust, et ollakse ikka üsna kindlad, et kaevandamiseni mitteviiva uuringu koostamise võimalus on üsna väikene.

On teada, et mitmed kaevandamisest huvitatud ettevõtted on olnud peaministripartei rahastajad. Ma ei tea kui suurte summadega on tegu ja olen samas kindel, et nende vahendite kaudu on meie riigi poliitikas nii mõndagi positiivset ellu viidud. Küll on aga teada, et need arendajad on teinud väga suuri kulutusi Nabala-Tuhala piirkonna uurimiseks ega ole nõus katkestama enne, kuni on jõudnud investeeritud summad suure kasuminga tagasi võtta. Seejuures ei saa arendajast ärimeest süüdistada ei talle maailmavaateliselt meelepärase poliitika toetamises ega ärikasumi teenimise soovis. Tubli, oleks meil selliseid rohkem! Tema konflikt kohaliku inimesega sünnib aga siis, kui öeldakse, et pärast uuringuteks tehtud investeeringuid on arendajal õigustatud huvi kaevetööde alustamiseks. Tõsi, valitsusliidu programm kuulutab selgelt: “Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele.” Aga just avaliku huvi mõiste on meie õigusteadlaste hinnangul jäänud Eesti Vabariigis järjekindlalt sõnastamata. Vähemalt pole seda tehtud piisavalt üheselt ja selgelt, et seda vastandada selgelt mõõdetavale majandushuvile. Tõsi, lähenevate valimiste valguses saab Nabala nõiakaevu kaitseks oma allkirja andnud ligi 60 000 inimest üsna selgeks avaliku huvi mõõdupuuks. Ehk suudab see isegi majandusliku huvi üles kaaluda? Aga kui kauaks? Keskkonnamõju hindamise protsessid on pikaajalised ja ei valmigi enne järgmisi riigikogu valimisi. Mida siis ikkagi tähendab, “seni kuni mina olen peaminister” Kas selle sõna jõud elab üle ka uue koalitsioonilepingu sõlmimise tuleva aasta märtsis, eeldades, et sama isik jätkab peaministrina. Või on uue valitsuse puhul tegemist ka uue peamister Ansipiga, nõnda nagu ka avaliku huvi kaal on kindlasti valimistejärgselt muutunud.

Aga võibolla saab peaminister praegu asjatu rünnaku osaliseks. Päris vastik on ju poliitikute kõnepruuk avalikkuse ees, kus tiitel “lugupeetud” tähendab konkurendi nime ees pigem vastupidist. Tiitel “kõrgesti austatud” on sellel skaalal veelgi hullem. Minule meie peaminister meeldib ja ma julgen lähtuda sinisilmselt sellest, mida mees ütleb. Ei hakkagi rohkem arutlema, et mida ta tegelikult mõtles. Miks ei võikski nõnda olla, et Ansip on selja sirgu löönud pärast seda kui on lugenud keskkonnaministeeriumi kodulehelt, et Eestil on ehituslubjakivi aktiivvaru ees 116. aastaks ja seda ilma Nabala maardlata ja järelikult pole karsti vaja torkima minna. Võibolla on ta kuulda võtnud tee-ehitajate hala, et just vilets lubjakivikillustik paneb meie maanteed lagunema, ja veel seda, et vaat kui saaks graniiti kasutada, see ju ka meil omal maa sees olemas, siis oleks teed head nagu Soomes. No tõepoolest, milleks kaevata üleni allpool põhjavee taset salapäraselt karstunud ja salajõgesid täis piirkonnas, kui teadlaste arvates saame sealt sama kvaliteediga materjali, mida külluses tekib Virumaa aherainemägedesse. Ah jaa, kasumi saavad sel juhul ju teised ettevõtted. Aga üleüldse ei peagi poliitik mõtlema rohkem kui 4 aastat ette. Milleks kaotada enne valimisi populaarsust millegagi, mida juba kehtestatud aktiivvarudena jätkub meil rohkem kui sajaks aastaks ja mille kasutamine võib edaspidi uute tee-ehitustehnoloogiate kasutuselevõtuga pigem langeda. Kindlasti on talle ka sellest räägitud, et praegu ei lähegi suur osa kaevandatud killustikust mitte Tartu maantee ehitamiseks, vaid hoopis ekspordiks. Ja kui väljavedu piirata, siis on meil aktiivvaru võibolla isegi paarisajaks aastaks. Mina usun küll, et peaminister on ka inimnene ja ükskord saab temalgi mõõt täis. Lööb rusikaga vastu lauda ja ütleb: aitab arendajate nuumamisest, kes panevad kasumi tasku ja jätavad lagastatud maa ja rikutud keskkonna tagajärjed riigi kanda ja kohalike inimeste kannatada. Jah, jääb loota, et just sellised protsessid meie valitsusjuhi sees toimuvad, sest mitte erinevate huvide mõõtmine, vaid riigimehelik poliitiline tahe on see, mis olukorrale lahendust saab tuua.
Lähtume siis kõigepealt sellest, et peaminister peab sõna, mida ta on andnud. Miks peaksimegi tahtma endale teistsugust juhti. Kui nõnda, siis soovime Nabala ja Tuhala rahva nimel, et see sõnapidaja mees jääks veel väga kauaks ajaks peaministriks. Jõudu!