Riigikohtu esimees: justiitsministeeriumi plaan jätta tühjad kohtunike kohad täitmata on vastuvõetamatu

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütleb intervjuus Eesti Päevalehele, et kui justiitsministeeriumi plaan tühjad kohtunike kohad täitamata jätta läheb läbi, kannatab otseselt inimene, õigusemõistmine ja õigusemõistmise kättesaadavus. Viimati mainitu mõjutab omakorda negatiivselt ka majanduskeskkonda. Pikamäe arvab, et seadusandja alaväärtustab esimese astme kohtu tööd ja kohtunike sotsiaalsed tagatised tuleb taastada. Viimasel riigikohtu kohtuniku konkursil osales ainult üks inimene.

Paar nädalat tagasi tegi riigikohus keerulise otsuse, mille tõttu pääses süüdimõistmisest mees, kelle kaks esimest kohtuastet mõistsid süüdi omaenda lapse vägistamises. Riigikohus ei öelnud, et lapse antud tunnistused oleksid olnud ebausaldusväärsed, ega seda, et isa pole midagi teinud. Tegemist oli menetluslike puudujääkidega. Kui palju see ja säärased otsused kohtunike õigus- ja õiglustunnet raputavad? Sest õigus ja õiglus on ju eri asjad.

See on erinev ja sõltub palju kohtunikust. Kohtunik annab ametisse astudes kohtunikuvande: mõista õigust kooskõlas seaduse ja siseveendumusega. Kui senine protsess pole või polnud seadusega kooskõlas, siis polegi teist järelmit kui lahend, mille kriminaalkolleegium tegi. Tegelikult on nad kõnealuse juhtumi kohta väga pikalt põhjendanud, miks nad sellisele järeldusele jõudsid. Kohtueelses menetluses toimusid sedavõrd tõsised õigusrikkumised. Nende tõendite pinnal ei ole meil võimalik öelda, kas selline tegu on üldse toimunud. Sellises olukorras ei ole kohtunikul võimalik teha midagi muud kui langetada õigeksmõistev otsus.

Kohtunik võib olla sisemiselt veendunud, et tegu leidis aset, aga lähtuda tuleb ainult ja ainult seadustest?

Süüdimõistmiseks ei piisa üksnes siseveendumusest. Kohtunik peab näitama, millised tõendid sellisele järeldusele viisid. Kui neid tõendeid ei ole või need tõendid on lubamatud, pole võimalik teha teistsugust lahendust. Peale selle ei saa kriminaalprotsessis lähtuda põhimõttest, et eesmärk pühitseb abinõu. Teisisõnu: õigusriiki ei sobi jesuiitlik arusaam, et eesmärgi saavutamiseks sobivad kõik vahendid. Süüdimõistmiseni viivad abinõud peavad olema seaduslikud.