Eesti korteriühistute liit – 20

Eesti korteriühistute liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres selleks, et esindada ning kaitsta korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Liidu tegemised on kaasas käinud aja arenguga, kinnitab Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

Mis on muutunud 20 tegutsemisaasta jooksul liidu eesmärkides?

Kui esimestel aastatel oli fookuses korteriühistute moodustamine, maa erastamine ja majandamise üleminek majavalitsustelt ühistutele, siis kümne aasta eest oli kõige olulisem muutus korteriühistutele järelmaksu toote loomine ja turule tulemine, mis lõi finantsalused nüüdseks renoveerimiseks.

Viimased viis aastat on olnud fookuses renoveerimine ja vastavate riiklike toetusmeetmete tekkele igakülgne kaasaaitamine. Ka see protsess on ajas arenenud ning täna saame rääkida riigi kuni 40-protsendilisest toetusest tervikrenoveerimisele.

Kahtlemata esitab uue väljakutse kogu korteriühistute valdkonnale 2018. aastal kehtima hakkav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Muidugi koolitus, koolitus ja koolitus. Liit koolitab aastas ligi 5000 ühistujuhti ja ühistu majandamisega seonduvat isikut, kes saavad vastavad teadmised meie koolituskeskusest. Teadmiste andmine on üks liidu põhitegevusi.

Samuti on olulisel kohal juriidilised küsimused korteriühistus. Olen kindel, et aastatega on meil välja kujunenud tugevaimad valdkondlikud juristid Eestis.

Milline aeg on liidule olnud kõige raskem?

Eks alguses oli ikka keeruline. Aga oli ka piisavalt entusiasmi ning pealehakkamist, et raskustega toime tulla. Tänan kõiki neid inimesi, kes on liidu arengusse läbi aastate panustanud.

Miks peaks üks korteriühistu kuuluma liitu?

Liitu tasub kuuluda! Liidu liikmetasu on sümboolse suurusega, kõikudes 28–38 eurosendini kuus korteri kohta. Liikmelisus on samas ka mõtteviis ja põhimõtteline hoiaku küsimus. See on ühistu arusaam sellest, et üheskoos suudetakse olla tugevad, ühiseid huve esindada ning kaitsta.

Samas küsivad paljud, kus on reaalne kasu liikmeks olekust. Seda, et liikmeks olemine ei ole pelgalt liikmemaksu tasumine, vaid toob ka reaalset kasu, näitavad mitmed liidu poolt viimastel aastatel läbi viidud ühisostud. Neist suurim ja igale korteriomanikule kõige otsesemalt tajutav oli elektrituru ühisost, mille maht kujunes juba nii suureks, et vähempakkumisel langes selle hind pea poole väiksemaks võrreldes nendega, kes jäid kindlaks fikseeritud pakkujate püsipaketile. Juba selles ühisostust võitsid liikmesühistud reaalselt.

Lisaks aitas liit vahendada suuremat sülearvutite, printerite ja muu hädavajaliku tehnika ostu ühistute esimeestele jms.

Mida tähendab teie kuulumine Euroopa suurima elamuorganisatsiooni CECODHAS Housing Europe’i juhatusse?

Kui me ise ei saagi ehk aru, et oleme midagi saavutanud, siis paljude riikide delegatsioonid käivad meil külas ja imestavad, et ka nii on võimalik asju ajada. Tagasi vaadates võib Eesti korterühistute arengut igati eeskujuks tuua. Meil on arenguid, mida kasvõi meie naaberriikides Lätis ja Leedus pole sellisel määral toimunud.

Oleme olnud liiduna vägagi aktiivsed kogu Euroopas, osalenud mitmetes europrojektides, kuulume Euroopa elamuorganisatsiooni koondavasse liitu Housing Europe ja küllap on meie aktiivne tegevus ka üks põhjus, miks mind liidu esindajana valiti ainsa Ida-Euroopa riigi seast selle organisatsiooni juhatusse.

EKÜLil on tihe rahvusvaheline kontaktide võrgustik ning vajalik kompetents huvide esindamiseks Euroopa Liidu tasandil. Näiteks kuulub Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse alates 2014. aastast. Liit on osalenud partnerina enam kui 15 rahvusvahelises koostööprojektis.

Meie siin Eestis tegutseme pingsalt selles suunas, kuidas oma kortermaju energiasäästlikumaks muuta, paljude Euroopa riikide eluasemeorganisatsioonide põhimure on aga see, kuidas pakkuda peavarju tohutule pagulaste tulvale.

Millisena näete liitu kümne aastat pärast?

Kui vastata meie eesmärkide põhiselt, siis Eesti korteriühistute liit on hästitoimiv, avatud, usaldusväärne, kompetentsidelt laiahaardelisem ja liikmete arvult suurimat arvu liikmeid siduv, mõjukas organisatsioon Eestis. Mis ühendab endas korteriühistute majandamise ja korrashoiu ning koolituse oskusteabe, kogemused ja liikmeskonna ning kellel on tugev üleriigiline ning rahvusvaheline koostöövõrgustik.

Olen kindel, et nii ka läheb.

false