Karuputke võõrliikide kolooniate kogupindala väheneb tänu püsivale tõrjele

Sosnovski ja hiid-karuputke on tõrjutud riiklikul tasemel juba aastast 2005. Pärast aastatepikkusi jõupingutusi võib tänavu esimest korda öelda, et karuputke kolooniate kogupindala on möödunud aastaga võrreldes vähenenud.

Sel aastal on tõrjutavate karuputkekolooniate kogupindala 2183 ha, mis on 45 ha vähem kui mullu. Järgmise aasta pindalad selguvad pärast tõrjetööde ja kolooniate ülevaatuse lõppu sügisel, kuid tõrjutavate kolooniate hulga ja pindala vähenemist on oodata ka aastaks 2017. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas (koloonias on hajusalt üksikud taimed) ligikaudu 600 kolooniat ehk 300 ha.

Samas ei maksa veel rõõmust hõisata. Asjaolu, et leidub veel üksikuid tõrjes olevaid kolooniaid, mida on järjepanu tõrjutud lausa 11–12 aastat, viitab sellele, et karuputke seemnepank on jätkuvalt mullas. Seetõttu on oluline hoolitseda selle eest, et karuputkedel uusi seemneid ei valmiks ja taim neid levitada ei saaks.

Eestis levinum Sosnovski karuputk on kantud ka Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et taime kasvatamine ning tema leviku võimaldamine on keelatud ja karistatav.

Karuputke võõrliikide levik on kooskõlas nende kunagise Eestisse toomise eesmärgiga – kuna putke kasvatati silo- ja meetaimena, on nad levinud eelkõige endistes ja praegustes põllumajanduspiirkondades. Lisaks võib karuputke leida kasvamas tööstusmaastikel ning erinevate rikutud ja tugevama inimhäiringuga aladel, näiteks prügimägedel, varemetel ja laoplatsidel. Liivastes, soistes ja metsastes paikades on karuputkede levik oluliselt piiratum.

Karuputke võõrliikide levikult on Eestis esirinnas Harju ja Viljandi maakonnad, neile järgnevad Jõgeva- ja Tartumaa. Rõõmustava uudisena on varasematel aastatel teist-kolmandat kohta hoidnud Saaremaal tänavu tõrjetööde vajadus oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel ning Hiiumaa võib lähiaastail tõenäoliselt päris putkevabaks saada.

Karuputke võõrliikide kasvatamine ja levitamine on keelatud

Keskkonnaameti koordineerimisel on tõrjutud Sosnovski ja hiid-karuputke, sest mõlemad liigid on ühtviisi ohtlikud nii inimese tervisele kui ka looduslikele kooslustele. Tõrje toimub peamiselt glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist.

Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimedel õisikuid, mis maetakse või põletatakse.

Tõrjet võib teha ka iga maaomanik ise, kuid sellisel juhul võiks sellest keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest.

Eestis levinum Sosnovski karuputk on kantud ka Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et taime kasvatamine ning tema leviku võimaldamine on keelatud ja karistatav.

Igasugust liigi paljunemise võimaldamist (sh tõrje põhjendamatut takistamist) loetakse rikkumiseks ning selle eest võib oodata kopsakas rahatrahv. Nimekirjas nimetatud taimi ei tohi kasvatada ka hariduslikel eesmärkidel, sh botaanikaaias.

Eestis leidub teisigi mürgiseid putki

Putk on rahvapärane nimetus paljudele sarikaliste sugukonda kuuluvatele taimedele. Lisaks võõrliikide hulka kuuluvatele karuputkedele on selles sugukonnas kodumaine ohutu siberi karuputk ja naat, suurekasvulised taimed heinputk ja rand-kikkaputk, aga nt ka tavalised toidutaimed aedtill, seller ja porgand.

Eesti kodumaised taimeliigid täpiline surmaputk ja mürkputk on inimesele ja kariloomadele ohtlikud söömisel, nende söömine võib lõppeda surmaga. Kuna mürgised putked võivad tunduda sarnased söödavate taimedega, näiteks peterselli, pastinaagi ja selleriga, võib esineda ka mürgistusjuhtumeid sagedamini.

Toksilisi furanokumariine sisaldab sarnaselt Sosnovski ja hiid-karuputkega Eesti kodumaise tavalise sarikalise moorputke aedades toidutaimena kasvatatav sugulane aed-moorputk, mis võib samuti põhjustada nahapõletusi.

Kui nahk on juba mürgiste putkede mahlaga kokku puutunud, tuleks puutekohta koheselt pesta ja mürgistusnähtude ilmnemisel – põletusega sarnanevad sümptomid nahal – püsida päikeseliste ilmadega mõnda aega siseruumides. Vajadusel saab nõu ja infot ka terviseameti mürgistusliinilt numbril 16 662, mis vastab telefonikõnedele ööpäev ringi.

Karuputke tõrje

Karuputke võõrliikide tõrjet on aastatel 2005–2009 ja 2016 rahastanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning aastatel 2010–2015 Euroopa Regionaalarengu Fond. Kokku on tõrjeks kulunud üle 3 miljoni euro.