Täiskasvanud võivad üksteist vahel kiusata nagu varateismelised, kuid enamasti on võtted varjatumad ja rafineeritumad. Foto: Anni Õnneleid

„Täiskasvanud võivad üksteist vahel kiusata nagu varateismelised, kuid enamasti on võtted varjatumad ja rafineeritumad: ohvrile tuletatakse meelde tema ebaõnnestumisi ja nimetatakse teda ebakompetentseks, jäetakse edastamata tööks vajalik teave või takistatakse sellele juurdepääsu, antakse ülesandeid, mis ei vasta kogemustele, oskustele ja pädevusele, püstitatakse teadlikult võimatuid tähtaegu, tehakse alandavaid, solvavaid või väärikust riivavaid märkusi, häbistatakse avalikult, levitatakse laimu,” räägib töö- ja tervisepsühholoog, ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor Taimi Elenurm.

Tema sõnul avaldub kiusamine ähvardamises, halvustamises, naeruvääristamises, vaenulikkuses ja tagakiusamises. „Inimesest räägitakse halvasti koosolekutel, kui teda kohal pole, aga kõneldakse ka siis, kui ta on kohal, kuid kolmandas isikus ja niisugusel toonil, nagu teda polekski teiste hulgas. Tehakse halvustavaid repliike avalikult või tagaselja, teades, et see jõuab kiusatavani,” räägib Elenurm.

Avalehele
0 Kommentaari