Töö oli ta pealinna toonud ja elul polnud viga. Mihkel oli mehaanik, hiljem tegeles sõidumeerikute ja raadiosaatjatega. Toonasest elukaaslasest oli ta lahku läinud ja võis vabalt oma saatuse üle otsustada. Tegelikult oli ta selleks ajaks juba n-ö poole jalaga Hiiumaale kolinud, vähemalt paar aastat igal reedel Hiiumaale koju sõitnud ja pühapäeval viimase parvlaevaga naasnud.

Mihklile sai sellel laupäevahommikul köögiaknast välja vaadates selgeks, et ta läheb pealinnast ära, koju tagasi. Sest tema koht on Hiiumaal. „Muidugi peab vahepeal ära käima ja õppima,” on ta veendunud.

Hiiumaale naastes kolis ta esialgu Kärdlasse vanemate juurde oma vanasse tuppa. Leidis ka töö: üks firma pakkus müügitööd. „Olin kodus, sain töövälist aega rohkem oma asjadele panustada.”

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: