Lääne-Aafrika šimpansitel, kes kiviga pähklikoori purustavad, on õnnestunud kivitööriistade kasutamise tehnikat üle mitme põlvkonna pärandada. <p>Foto: Top Photo/Scanpix

Kiviajast rääkides peame silmas inimkonna ammust arenguetappi, kuid tuleb välja, et me pole ainus liik, kes on selleni jõudnud. Arheoloogid on Lääne-Aafrika vihmametsades, Brasiilia metsades ja Tai randadel kaevanud välja tähelepanuväärseid kiviriistu. Eriliseks ei tee neid viimistletus ega iidsus – leiud pole Egiptuse püramiididest palju vanemad –, vaid asjaolu, et neid ei hoidnud inimeste käed.

Töövahendeid kasutasid šimpansid, kaputsiinahvid ja makaagid. Sellised leiud on andnud tõuke uue teadusharu esikloomaliste arheoloogia tekkeks.

Tööriistad on algelised – šimpansi kivihaamer pole võrreldav ürginimese käsikirvega. Aga on ilmne, et neil primaatidel on välja arenenud kultuur, mis kivipõhiseid tehnoloogiaid iga päev rakendab. See tähendabki, et nad on jõudnud kiviaega.

Loe, millal ja kuidas ahvid oma arengus kiviaega jõudsid ja kuidas eri liigid tööriistu kasutavad.
« Avalehele 4 Kommentaari
Loe veel: