Õlipalmiistandus Indoneesias Foto: Antara Foto/Wahdi Septiawan / File Photo

Hinnangute järgi üle 10 miljoni hektari maha raiutud täies elujõus vihmametsi, 60 000 hukkunud orangutani, välja surevad ninasarvikud, elevandid ja tiigrid, lapstööjõud, metsatulekahjud, vaesuvad põllumaad, veepuudus ja rasvuv inimkond – see on vaid niru nimekiri õudustest, mis on kaasnenud õlipalmipuu kasvatamisega, maailma ühe populaarsema monokultuuriga.

Aafrika hõimud on õlipalmi viljadest õli valmistanud tuhandeid aastaid. Külmpressimisel tekkiv punakas energiarikas saadus oli kasutusel nii rahvameditsiinis kui ka toidulaual. Muu hulgas kasutati õli näiteks mürgistuste raviks, haavade paranemise kiirendamiseks ja isegi kõhulahtistina.

Lääne-Aafrikast levis õlipalm 19. sajandi lõpul istanditaimena Ladina-Ameerikasse ja Kagu-Aasiasse. Tööstusrevolutsiooni ajal sai palmiõlist nõutud määrdeaine, 20. sajandil aga pea asendamatu komponent kõiges, mida inimene tarbib või sööb. 1990. aastatest saati on palmiõli tootmismahud järjest kasvanud. Prognoosi järgi ulatub 2019. aastal palmiõli kogutoodang 75 miljoni tonnini, millest 85% toodetakse Malaisias ja Indoneesias. Pool kogu toodetud palmiõlist põletatakse automootorites biokütusena.

Keegi pole uurinud


Üks planeedi Maa elanik tarbib keskmiselt umbes seitse kilogrammi (enamasti rafineeritud) palmiõli aastas

Avalehele
47 Kommentaari