Meie elektrijaamad on üks peamisi põhjuseid, miks eestlaste CO2 heitmed inimese kohta on niivõrd suured. Fotol on Balti soojuselektrijaam, mis kasutab samuti elektri tootmiseks põlevkivi. Foto: Rauno Volmar


Eestlaste süsinikujalajälg on soliidne: aastas paiskab igaüks meist atmosfääri umbes 15 tonni  CO2 . Suurem osa ühissaastest tuleb meie energiasektorist, mis endiselt seisab põlevkivi najal. Väikeste ümberkorraldustega on võimalik oma elu siiski ka Eestis märksa säästlikumalt elada. Jagame paar nippi, kuidas seda teha.Meid on vähe, aga meie mõju kliimale on suur: CO2 heitmekogusega ligi 15 tonni aastas ühe inimese kohta seisame planeedil esireas. Meie süsinikujalajälg on vingem kui venelastel, pea kaks korda suurem kui soomlastel ja lätlastest ei maksa üldse rääkida: Maailmapanga andmetel paiskab üks lätlane aastas õhku 3,5 tonni CO2. Kui kogu heide kõigi ilmakodanike vahel ära jagada, saab igaüks 5 tonni jagu patutegu.

Avalehele
253 Kommentaari