Sul on hiiglaslik süsinikujalajälg, tee midagi!
Eestlaste süsinikujalajälg on soliidne: aastas paiskab igaüks meist atmosfääri umbes 15 tonni CO2. Suurem osa ühissaastest tuleb meie energiasektorist, mis endiselt seisab põlevkivi najal. Väikeste ümberkorraldustega on võimalik oma elu siiski ka Eestis märksa säästlikumalt elada. Jagame paar nippi, kuidas seda teha.
Eestlaste süsinikujalajälg on soliidne: aastas paiskab igaüks meist atmosfääri umbes 15 tonni CO2 . Suurem osa ühissaastest tuleb meie energiasektorist, mis endiselt seisab põlevkivi najal. Väikeste ümberkorraldustega on võimalik oma elu siiski ka Eestis märksa säästlikumalt elada. Jagame paar nippi, kuidas seda teha.Meid on vähe, aga meie mõju kliimale on suur: CO2 heitmekogusega ligi 15 tonni aastas ühe inimese kohta seisame planeedil esireas. Meie süsinikujalajälg on vingem kui venelastel, pea kaks korda suurem kui soomlastel ja lätlastest ei maksa üldse rääkida: Maailmapanga andmetel paiskab üks lätlane aastas õhku 3,5 tonni CO2. Kui kogu heide kõigi ilmakodanike vahel ära jagada, saab igaüks 5 tonni jagu patutegu.
