Hendrik Toompere juunior: jõmmi maailmatunnetus on mõneti väga võluv
Vestleme Hendrik Toomperega (29) Kadrioru pargis. Kõnnime mööda radu, kus noor isa armastab oma neljakuulise tütre Herminega jalutamas käia ja nagu ta ise ütleb: ennast liigutades oma sisemist peenramaad korras hoida. Peale esimese peaosa filmis „Päevad, mis ajasid segadusse” on Hendrikul käsil tema jaoks seni mahukaim lavastajatöö. 24. aprillil esietendub Draamateatri suures saalis „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika”, mis räägib põletavast ja valusast teemast: emigratsioonist ja immigratsioonist. „Eriti veel lapsevanemana hakkad mõtlema, et ehitad seda maailma oma lapsele. Seega ma pean sellest maailmast ka oma töödes rääkima, seda analüüsima, tõlgendama ja kritiseerima, kui vaja,” ütleb Hendrik.
Sul on filmis „Päevad, mis ajasid segadusse” peaosa. See on vist iga Eesti näitleja unistus?
Kuna Eestis tehakse filme võrdlemisi vähe, siis usun küll. Teatritöö kõrvalt on hea aeg-ajalt ka midagi sellist teha. See on minu jaoks suur au. Ja kuna see film on suuresti minu tegelase keskne, siis tundsin suurt vastutust. Olin igal võttepäeval kohal ja pidevalt jälgisin, et kõik jookseks ilusasti kokku ja kõigel oleks loogika sees.
Loe täismahus artiklit homsest LPst