32 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kinnitas Ülemnõukogu juhi Ülo Nugise jõuline haamrilöök Eesti iseseisvuse taastamise – see oli erakordne vastuhakk Moskva ülemvõimule, vaatamata, et õhk oli täis hirmu ja teadmatust. Nugise dramaatilisest ja emotsioonidest tulvil teekonnast räägib dokumentaalfilm ...
Miks oli Lennart Meri Eestile hea esimene taasiseseisvumise järgne president?
Ülevast otsusest hoolimata oli 20. august Toompeal üsna pingeline. Ühest küljest tekitas ärevust see, mis mujal Tallinnas toimus, teisalt polnud üksmeelt, kuidas iseseisvus välja kuulutada. Kell 23.03 kõlanud esimees Ülo Nugise haamrilöök viis Eesti uude, iseseisvuse ajastusse.
Mida elasid augustiputši päevil läbi ülemnõukogu liikmete lähedased, abikaasad, pojad-tütred?
Kuigi 1991. aasta augustiputši ajal panid Eesti iseseisvuse taastajad oma elu ohtu, polnud neil lihtsalt aega, et võimaliku uue režiimi eest pagemist kaaluda.
„Teadmine, et Tallinna Lauluväljak on eestlastele üks pühamatest kohtadest, jõudis minuni 1969. aastal, kui järjekordse üldlaulupeoga tähistati Johann Voldemar Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula algatatud laulupeotraditsiooni sajandat sünnipäeva,” räägib ERR nõukogu juht Rein Veidemann.
Erika Salumäe võitis Barcelona suveolümpial raskuste kiuste pärast 56-aastast vahet vaba Eesti esimese kuldmedali. Ja terve rahvas juubeldas!
„Olen südamest uhke, et sain anda oma panuse 1987. aasta esimestele öölaulupidudele ning et mul oli võimalus veeta kuus fantastilist ööd 1988. aasta juunikuus, vaadates lavalt otsa tuhandetele õnnest pisarates nägudele laulukaare all,” meenutab Estonia seltsi juhataja Mart Mikk.
Poliitik ja astrofüüsik Liia Hänni meenutab, et Eesti taasiseseisvumise otsus 1991. aasta augustis oli punkt loole, mis algas 1988. aastal Lauluväljakul.
12. augustist on kinodes esimene Delfi toodetud dokumentaalfilm "Riigikogu direktor", mis räägib parlamendis 20. augustil 1991 Eesti taasiseseisvumiseks vajalikud hääled kogunud Ülo Nugisest.
Rock Summer tõi kaasa nii muusikavaimustust kui ka protesti- ja lootusevaimu. Korraldaja Jüri Makarov meenutab, et esimesena hüüdis „Eesti vabaks!” Lauluväljaku lavalt Soome rokkansambli Leningrad Cowboys bassimees.
Kolm riiki, pea 650 km ja kuni kaks miljonit inimest. Selline oli 1989. aasta 23. augustil toimunud solidaarsusaktsioon Balti kett.
17. veebruaril 1990 tuli üle Eesti salaja kokku 125 meest, et taasluua kaitseliit. See oli esimene samm Eesti kaitsejõudude taastamisel.
Kooliaasta lõpus korraldas Riigikantselei üle Eesti kokku 15 koolis taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud tänuüritusi “Vaba Eesti eest!”, üritustega tunnustati omariikluse taastamisega seotud inimesi ja meenutati toonaseid sündmusi.
Riigikantselei ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu ning Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liiduga koostöös korraldatud 7.-12. klassi õpilaste sõnaloominguvõistlusele „Kiri peaministrile“ laekus maikuu jooksul 95 võistlustööd.
Neli noort koorilauljat ja Toompea lossi töötaja said saatuse tahtel Eesti ajaloo osaks. Nemad heiskasid Toompeal pärast pea 50-aastast pausi sinimustvalge lipu.
