60 laulvat inseneri – nii tähtis on olla tõsine
“Eelkõige on tähtis muusika. Tähtis on teha muusikat nii, et see ei oleks igav.”
“Me ei ole mingid popimehed, tahame olla tõsised. Aga vahel kukub välja ka teistmoodi.”
Nalja ja tõsist muusikat on ühtviisi raske teha, eriti nii suure hulga inimestega. Viieliikmelise bändiga on lihtsam – kui vaja, lepitakse kokku ja harjutatakse. 60 meest on raskem ühel ajal samasse punkti saada, kooril on oma kindlad prooviajad. Lisaks on “Eesti muusika karikas” osalemine tähendanud nii lauljate kui ka dirigentide jaoks kroonilist ajapuudust. Näiteks Eurovisiooni võidulaulu seade tuli teha valmis päevaga ning on juhtunud, et saate materjal on tulnud selgeks õppida ühe prooviga. Otsige maailmast 60 inseneri, kes suudaks sellistes tingimustes otse-eetris laulda!
“Muusikuna pean meie lauljaid tunnustama,” ütleb Peeter Perens. “Meie Siimuga oleme muusikud, kui noot kätte antakse, siis laulame. Aga meestel on päevatöö kuskil mujal.”
Needsamad insenerid võtsid ette ja korraldasid mõni aeg tagasi konverentsi “Eesti koorilaul uuel aastatuhandel”. Suur mure on uue, hästilauldava koorirepertuaari puudumine – seda sünnib väga vähe, kui võrrelda esimese Eesti Vabariigi või nõukogude ajaga. Siis olid paljud koorijuhid ise heliloojad, nad tundsid oma koori ning oskasid sellele kirjutada. Praegu ei ole harrastuskoor kutseliste heliloojate jaoks kõige tänuväärsem koosseis. Harrastajad ei saa alati kõige sellega hakkama, mis helilooja peas sünnib.
Üllatused igaks saateks
Intervjuupäeva õhtul oli neil proov. Selleks ajaks tuli kõik “Eesti muusika karika” imetükid valmis saada. Seaded kirjutavad dirigendid ise. Paari eetris oldud minuti peale kulub hea mitu päeva tööd. Enne “Eesti muusika karikat” oli meeskoori repertuaaris vaid paar kergemat lugu publikule üllatuseks. Nüüd on nad üllatusi vorpinud peaaegu igaks nädalaks. Isegi need lood pole niisama naljategemised, alati on püütud omalt poolt mõni rosin sisse lisada, et lugu hästi kõlaks.
“Igas saates oleme proovinud teha tõsist asja ka, mitte minna ainult papist kitarriga vehkima. See, et me oleme fännide toel kuskile jõudnud, tähendab, et eestlastele meeldib tegelikult väga laulda ja laule kuulata.”
Meeskoori austajate ring on väga lai ning kergemas stiilis laulud pole vanu kuulajaid minema peletanud. Juba kooriliikmete arvukast tutvusringkonnast moodustub aukartustäratav toetajate hulk ning kui lisada siia sajad vilistlased, kontsertidel võlutud kuulajad ja telefännid, siis võib tehnikaülikooli akadeemilist meeskoori pidada praegu üheks palavamini armastatud kooriks. Isegi Rimi kassapidaja lubas Peetrile poes, et hoiab pöialt. Veel tuleb hiljutistest juhtumitest dirigentidele meelde hakkaja tütarlaps Tiina, kes soovitas kooril Rammsteini laulma hakata. Viimase kevadkontsertide sarja kuulajate arv ulatus tänavu esimest korda üle tuhande.
Sel hooajal võib neid kuulda veel Gaudeamuse laulupeol ning siis lastakse mehed puhkusele. Tuhandete austajate kurvastuseks kinnitavad dirigendid: ei mingit suvetuuri. Loodetavasti söövad nad mõnel järgneval suvel oma sõnu.
Mõned kombed
Pudirida
Pudirida on reaalkoolist pärit tava – mehed moodustavad pika hanerea, kõnnivad käed seljal täpselt koorivanema kannul ja, kui võimalust on, tihtipeale üks jalg rentslis. Vigurid, mida eeskäija kõndimisel teeb, tuleb kaasa teha. See on eelkõige üks koori punktist A punkti B ümberpaigutumise moodus, ilma et ükski mees vahepealt kaduma läheks. Teisalt püüab see alati pilke, tekitab elevust ja paneb inimesi järele vaatama. Pudirida saab kindlasti näha laulupeorongkäikudes.
Punane latern
Pudirea lõpust mõned meetrid tagapool võib tavaliselt kohata meest punase laternaga. See on mees, kes viimasena hilines koori kokkulepitud kohtumispaika ja peab olema laternakandja kuni järgmise võimaliku korrani. Ta peab seda kandma kõikjal ja võib sellest vabaneda alles tänu järgmisele “laternaaja” hilinejale. Ainult erakordsed turvanõuded (näiteks lennukis) ja koorivanema luba vabastavad laternakandja hetkeks tema taagast. Latern on tavaliselt kasutusel reisidel ja laulupidudel. Lisaks laternale karistatakse hilinejaid välisreisidel ka trahvidega kohalikus valuutas. Hilineja tasub trahvi kohe laekurile. See distsiplineerib mehi ja tekitab samas ka põnevust. Saadud “tugrikute” arvel täieneb koori kassa või premeeritakse väikeste meenetega parimaid mittehilinejaid.
allikas: www.tam.ee
Meeskoor
Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor
Kokkuleppeline sünnipäev 15.detsember 1945. Praegu kestab 60. hooaja tähistamine. Igal aastal traditsioonilised sügis- ja kevadkontserdid, selleks puhuks tellitakse alati ka paar uut lugu eesti või välismaa heliloojatelt.
Esimene dirigent Arno Kallikorm.
Koori nimekirjas praegu ligi 90 liiget.
Pikemad kontserdireisid: LAV, Uus-Meremaa, USA, Kanada, Lõuna-Korea.
Kooris on laulnud ka Kaljo Kiisk, Olari Taal, Peeter Saul.
Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor ja Tartu ülikooli akadeemiline meeskoor ei ole veel lühendi TAM kasutamise osas kokkuleppele jõudnud.
Peadirigent Peeter Perens on lõpetanud 1995 EMA koorijuhtimise ja 2001 ooperilaulu erialal. Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori peadirigent alates 2003.
Dirigent Siim Selis, ühtlasi ka koori kontsertmeister, on lõpetanud EMA pianistina 1996 ja magistrina 1999, õppinud dirigeerimist eri juhendajate käe all. TAM-i dirigent alates 1992.
