Näitleja meenutab kohmetust, mida tekitas temas kaamera ees aluspesusse riietumine, kuid väga kaugele see teema ei jõua. Fenomen on lahti rääkimata. Nüüdseks on valminud dokfilm „Fritsud ja blondiinid”, mis osalt võiks ju katta Ada Lundveri poolt meie filmikunsti tehtud panust, kuid kirjasõna pole asja analüüsini küündinud.

Meie filmi suurmees Grigori Kromanov oli kõhkleva loomuga kontseptualist, kel olid filmitöös igal sammul suured kunstilised kavatsused. Paljud neist õnnestusid ja jätsid jälje eesti visuaalsesse kultuuri laiemalt. Üks neid jälgi on ka Ada Lundveri riietumisstseen filmist „Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, kus kombinee pits raamib väga tähenduslikult näitlejanna naiselikku ilu. Tegu on ikooniks saanud kujundiga.

Seda tuleb tunnistada, et Ada Lundver on raamatus ennast avama pandud, ta jutt on siiras ja põnevaid pisiasju täis. Aga staari pole mõtet kirjasõnas ette võtta, kui pole juttu, kuidas ja miks ta on staar. Ada saladus alles ootab avamist.

„Ada Lundver. Minu elu sõnas ja pildis”

Lea Arme

Fookus Meedia 2010