Liis Viira mängib harfi nagu möödaminnes. <p>Foto: Ilmar Saabas

Teate küll seda helgelt trillerdavat heli, mille saatel haldjad Disney joonisfilmides ekraanile ilmuvad. Niimoodi kõlab harf, umbes 5500-aastase ajalooga instrument. ERSO harfimängija Liis Viira iseloomustab oma pilli naljaga pooleks kui alasti klaverit. Oleme tema Pelgulinna kodus ja mind ootab elu esimene kokkupuude harfimängimisega.

„Miks on harfimängijad alati naised?” uurin hakatuseks. „Ei ole, mujal maailmas, kus harf on olnud rahvapillide seas, on loomulik, et ka mehed seda mängivad. Meil on see ilmselt Vene kultuuri mõju ja harf pole meil olnud ka pärimuspill,” selgitab Liis. Ta ise hakkas harfi mängima äratundmise ajel, armus millalgi pilli kõlasse ja läks seda Zvenislava Sillamaa juurde õppima. Nüüdseks kuulub tema varustusse peale harfi ja mängutehnika ka pedaalikohver kahe luuperiga ning täna seisab tema avangardharfiprojektil Liz Wirestring ees Üle Heli festivalil esinemine.

« Avalehele 0 Kommentaari