Amfetamiin . Ühe sõltlase pihtimus
— Kui regulaarselt sa amfetamiini tarbisid?
— Ma regulaarne tarbija pole... Mul on aastaseid ja pooleaastaseid tsükleid olnud, aga nendest piisab, et asjast midagi arvata.
— Millal oli esimene kord?
— 19-aastaselt, korteripeol. Sõbra soovitusel, nagu ikka. Oli isu proovida.
— Esimene elamus?
— Äge. Kerge ja mõnus on olla, palju energiat, et kõigiga suhelda.
— Varjukülgi ei ole?
— Pärast paarikuist tarbimist enam ei mõju nii nagu enne ja kui soovitud tunnet pole, tuleb närvilisus. Kui on s… amf, siis on räiged pohmellid. Tegin nädalas paar korda, mitte iga päev. Aga sellest piisas, et alateadvus ja keha aru saaks, et nüüd on jälle kätte jõudnud nädalavahetus ja on vaja nuusutada.
— Kui palju amfetamiin Tallinnas maksab ja kuidas hind muutunud on?
— 200–250 krooni gramm, juba aastaid.
— Kas praegu enam ei tee?
— Kuu aega enam mitte.
— Miks?
— No tervisele hakkas. Füüsiline nõrkus. Trepist viiendale korrusele üles tulla oli juba raske. Inimesed käisid närvidele, suhelda ei tahtnud kellegagi. Oma suhte Une-Matiga olen ma küll ära rikkunud. Enne ma võisin magada, palju tahtsin, aga nüüd enam ei saa. Kolliunenäod on ka alati mõnda aega pärast tarbimist.
— Mis sa arvad, kas jätsid alatiseks maha?
— Ei oska midagi arvata. Mis sõltuvusse puutub, siis see on ikka olemas, aga eks ise tuleb lihtsalt mitte teha... Aga kui tunnen lõhna, mis sarnaneb amfi omaga, hakkab halb ja ärevus tuleb peale.
— Kas legaliseerimist ei poolda?
— No kui see legaliseeritud oleks, siis ilmselt ei satuks ninna rotimürki ega igasugust muud kodukeemiat, aga Eesti inimene ei oska tarbida, sellele tuleb kõik ära keelata.
— Oled mürgituse saanud?
— Viimane kord võttiski igasuguse isu ära. Hommikul mõtlesin, et ma ei tõuse enam kunagi, nii halb oli. Ambulantsi ega politseisse pole muidu viidud. Kuna ma olen palju teinud, siis tunnetan koguseid ja kvaliteeti, vastavalt sellele siis ei ahnitse kah.
— Kui palju sa narkoennetusega oled kokku puutunud ja palju ise droogidest tead?
— No üsna palju ikka, internetist ja raamatutest. Inimeseõpetus läks põhikoolis ühest kõrvast sisse, teisest välja. See narko.ee on suhteliselt p…, see pole adekvaatne. Ma ei tea, kust see info on sinna saadud, aga see on naeruväärne... Ennetustöös tehakse see viga, et rõhku pannakse ainult pahadele asjadele, unustatakse, et midagi peab ka olema, miks seda ikkagi tehakse. Noori peetakse liiga naiivseks.
Amfetamiin Eestis
•• Läinud aasta lõpus avaldatud uudise kohaselt on Eesti noorte amfetamiinitarbimise poolest Euroopa kõige õnnetumas seisus.
•• Euroopa narkootikumide ja narkomaania seire keskuse kõmutekitanud andmed, mille kohaselt oli ühe aasta jooksul amfetamiini tarbinud üle viie protsendi Eesti noortest, pärinevad küll 2003. aastast, ent olukorra vahepealset paranemist loota oleks naiivne. Konfiskeeritud koguste hulk ning registreeritud narkokuriteod paistavad pigem ennustavat vastupidist.
•• Ilmselt toodetakse valdav osa Eestis tarbitavast amfetamiinist Eestis, kogu narkokuritegevusest moodustavad selle ainega seotud kuriteod hinnanguliselt umbes 30%. Justiitsministeeriumi andmetel on konfiskeeritud koguste arv 2006. aastaga võrreldes kahekordistunud. Praegust olukorda peaks näitama uimastiseirekeskuse järgmine, 2008. aasta uuring.
Kes kasutab
•• Esmakordselt 1887. aastal sünteesitud amfetamiini on meditsiinis kasutatud kaalu vähendamise eesmärgil ja narkolepsia raviks. Pärast aine stimuleeriva omaduse avastamist jagati amfetamiinitablette Teises maailmasõjas võidelnud sõduritele, eriti lennukipilootidele. Tänapäeval seostatakse speed’iks hüütud ergutit klubikultuuriga, kuna aine aitab pühendunumatel pidutsejatel hommikuni vastu pidada.
•• Tervise arengu instituudi uimastiseire keskuse juhataja Ave Talu kinnitusel on levinud kujutlus keskmisest amfetamiinitarbijast kui noorest hedonistlikust valgekraest siiski eksitav. Teadmata hulk narkokuritegusid jääb küll registreerimata ning kindel pole ka tegelik tarbijate arv.
•• Uimastiseire keskus on aga oma “kliente” küsitledes avastanud, et 2006. aastal oli amfetamiin süstivate narkomaanide seas populaarseim droog, kusjuures amfetamiini tarbimine paistab olevat tõusuteel. Kõige enam valmistab seejuures muret tõik, et süstimisega kaasneb aidsi levik. “Üle kolmandiku uuritud amfetamiinitarvitajatest oli nakatunud HIV-i,” viitab Talu.
Mõju
•• Põhjust üleliia rõõmustada pole ka neil tarbijatel, kes narkootikumi tablettidena söövad või pulbrina ninna tõmbavad. Amfetamiini lühiajalise tarbimisega kaasnevad ebameeldivused – peavalu, unetus, higistamine, paranoia ja palavik – võivad tunduda suhteliselt talutavad. Ent krooniline tarbimine toob juba kaasa impotentsi, südame arütmia ning raskemal juhul psühhoosi, rääkimata toidu- ja unepuudusest tingitud kurnatusest ja seedehäiretest.
•• Näpuviibutamisest ja õudusjuttudest siiski ei piisa, mõista tuleks ka seda, miks inimesed ikkagi amfetamiini tarvitavad – enamasti keskendumis- ja töövõime ajutiseks suurendamiseks. Üks Päevalehega vestelnud nooruk möönis, et on terviseriskidest teadlik, ent ei arva end suutvat muidu paralleelselt kõrghariduse omandamise ja täiskohaga töötamisega toime tulla.
