Angelika Kaufmann pehmendas üllad aated naiselikeks väärtusteks
Kadrioru lossis on juba mõnda aega avatud 18. sajandi menukunstniku, šveitslanna Angelika Kauffmanni maalide ja gravüüride näitus – ülevaade valgustussajandi üllaste mõistuslike aadete pehmenemisest nn naiselikeks väärtusteks sajandi lõpukolmandikul. Rokokoolikult lõbusad ja intiimsed motiivid segatuna rousseau’liku lihtsa looduslapse pühitsemisega ning kõik see paigutatud klassitsismi hellenistliku karmuse järelvalgusse.
Kirjeldamaks 18. sajandi Euroopa suhtumist Kauffmanni, tsiteerib pressiteade üht toonast diplomaati: “whole world is angelicamad” – kogu maailma on haaranud angelikahullus.
“Kogu maailma” moodustas toona muidugi ainult Euroopa ja Inglismaa, ülejäänu kvalifitseerus meretaguseks kolooniaks või eksootiliseks bambustihnikuks. “Sveitsi muusa”, arvukate austajate seas tuntud ka kui lihtsalt “miss ingel” ja “muusade armuke”, veetis enamuse oma elust Roomas ja Londonis, tegi peadpööritavalt edukat karjääri kõikides Euroopa kunstisalongides ja kõrgseltskonnas, lõikas suurt profiiti oma maalide gravüürkoopiate tiraeerimisest, kuulus Briti Kuningliku Akadeemia asutajate hulka ning läks Roomas kõrges eas triumfaalselt hauda, tolleaegsete kuulsamate kunstnike kätel kantuna. Viimati, kolmsada aastat varem, oli nii maetud Raffaeli.
Ohvrist loojaks
Kindlasti oli vaja isiklikku andekust ja tundelist siseelu, et sellist üle aegade ulatuvat pärga pähe saada, eriti naisel valgustussajandi meessovinistlikus mõistusemaailmas, mida roolisid Voltaire, Prantsuse entsüklopedistid, Goethe. Nii mõnigi neist vaatas vastassoo peale ainult markii de Sade’i silmadega.
Et objektist ja ohvrist lugupeetud loojaks saada, oli seega vaja ka teisi päritud privileege. Kauffmannil olid need olemas. Tema isa oli juba edukas maalikunstnik ning samas oli kultuuriajastu ise veidi väsinud antiikkangelaste kõmisevatest sõjahüüdudest. Naiselik õrnus hakkas minema kaubaks ja seda eriti hubasust hindava kodanluse silmis, kes nagunii ei hoolinud suurt aadli armastusest “kadunud heroilise kuldajastu” vastu.
Ärilisele edule aitas kaasa ka vasegravüüri tehnikate levik üle kogu toonase Euroopa. Mitmed nimekad graveerijad, aga ka kunstnik ise, produtseerisid Kaufmanni maalidest arvukalt tõmmiseid. Kunstnik pakkus ses tehnikas ka originaalloomingut, hiljem ostsid tema trükiplaadid ja graafika tiraeerimise õigused üles paar edukat Briti kirjastust, mis kujundasid värvitrüki abil Kaufmanni teoste tiraeerimisest terve tööstusharu.
Sellega on seletatav, et tema maalide värvikoopiad kaunistasid 18. ja 19. sajandil ka baltisaksa härrasrahva maamõisaid ja häärbereid, rääkimata Euroopa tollastest metropolidest, kus salongide ehtimine tema töödega oli kirjutamata seadus.
Erakordselt andekas ja mõjukas kunstnik
Kadi Polli, väliskunstimuuseum
Angelika Kauffmann esindab tervet ajastut – Inglise portreemaali ja värvilise graafika kuldaega, Grand Tour’ide, antiigi taasavastamise, klassitsismi sünni, Goethe ja Herderi aastakümneid –, mis Baltikumis tähendas aktiivse kunstisuhtluse, -reiside ja Tartu ülikooli taasavamise perioodi.
Kuid eelkõige on “Sveitsi muusa” naise näitus. Laiast teemarepertuaarist hoolimata ei astunud ta kunagi üle oma kaasaja voorusnormidest; ta oli Miss Angel, “pintsliga muusa”, “kaunis hing” – valgustusliku naiseideaali kehastus, kelle tasasest ja armastusväärsest loomusest kõneldes tulid huultele tema maalidelt tuttavad voorused.
Ja samas oli Angelika Kauffmannis kõik erakordne: tema andekus, intelligents, professionaalsus ja majanduslik mõtlemine, mis tegid tema karjääri suureks ja tema salongi mõjukaks.
Kunstnikku, kes maalib graatsiaid ja muusasid, on oma modellidega ohtlikult lihtne samastada.
