ARVUSTUS | Pepust, abordist ja muust segadusse ajavast
USA kirjanik Richard Brautigan on Eesti kultuuriruumis märkimisväärselt kodunenud. „Arbuusisuhkru” tõlge tõi kirjaniku 1970. aastate lõpus siinsete nonkonformistide huviorbiiti. Järgnenud kümnendil meie lõnguste lembus California vastuvooluluusija vastu üksnes kasvas.
Juhan Habichti 1992. aasta „Abordi” eestindus ilmus ülisoodsal ajal, kui ida poole raudset eesriiet jäänud lillelapsed kasutasid piiride avanemisega tekkinud võimalusi, püüdes luua biitnikest, bepop’ist, hipidest, psühhedeeliast, kontrakultuurist jms sügavamat ja terviklikumat pilti. Hiljemgi on Brautigani pidevalt tõlgitud ja taasavaldatud, iseäranis armastusega on isepäist vuntsi au sees hoidnud Lauri Sommer. Teatriloost meenub Jaanus Rohumaa mäletamisväärne „Arbuusisuhkru” interpretatsioon, millele lisandub nüüd Kaili Viidase puudutav ja kontseptuaalselt lõikav „Abort” Endlas.
