Eesti keele rääkimine oli kunagi ka osale eesti päritolu inimestele vaid hobi

Eestlased said juba ligi 200 aastat tagasi oma valdusse mõisaid, kuid lõpetasid seetõttu eesti keeles suhtlemise.

„Umbes kolmsada aastat tagasi oli eesti keelt rääkivate talupidajate hulgas päris rikkaid ja edukaid inimesi,” ütleb Eesti Mälu instituudi vanemteadur, pikalt baltisakslaste ja eestlaste vahekorda uurinud Olev Liivik. „Sajandi alguses oli näiteks Haljalas taluomanik, kes kinkis kirikule lühtri, nii et ta pidi päris jõukas ja edumeelne olema. Ilmselt oli tal ka mingi haridus, kuskil oli ta ka koolis käinud. Tal oli eneseteadlik, jõukas ja mis kõige olulisem, ta julges mõisnikuga oma õiguste üle vaielda,” kirjeldab ta üht näidet tollases ühiskonnas küllalt heal positsioonil olevast eesti keelt rääkivast talumehest.

Kui mullu tähistati Eestis suurejooneliselt vabariigi väljakuulutamise 100. aastapäeva, siis 2019. aastal on terve hulk märkimisväärsete sündmuste tähtpäevi, mis on märkinud pöördelisi hetki. 800 aastat tagasi asutasid taanlased pärast edukat vallutust Tallinna linna, 200 aastat tagasi anti talurahvale vabadus ja liikumisõigus, 100 aastat tagasi võttis riik mõisaomanikelt maa ära ja 80 aastat tagasi lahkusid baltisakslased Eestist.