Eesti kirjandus Frankfurdi raamatumessil
Kokku on messil üle 2000 ürituse – esitluse, diskussiooni, konverentsi. Messi külastavad tänavu sellised kirjanikud nagu Margaret Atwood, Nick Hornby, Ken Follett, Cees Nooteboom ja Asterixi looja Albert Uderzo. Mõistagi on kohal ka kõik juhtivad saksa autorid ja tänavuse messi aukülaline Korea (eeskätt muidugi Lõuna-Korea) esitleb ligi 40 kirjanikku.
Huvitav on märkida, et Lõuna-Korea üks väljapanekuid asub messi kuuendas paviljonis, kust Põhjamaade kõrvalt juba viiendat aastat leiab ka eestlased. Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuhi Kristiina Raidi sõnul võib Korea naabrus oluliselt suurendada külastajate voogu sellesse paviljoni – ehkki arvatavasti on korealaste väljapanek seotud pigem Lõuna-Korea turismivõimaluste ja eksootika kui kirjanduse tutvustamisega. Kokku töötab messil kümmekond suurt paviljoni, enamikus neist käib töö mitmel tasandil. Suurimad esinejad on muidugi sakslased, kohe järel tulevad aga ingliskeelsed raamatud.
Eesti kirjastajatest on eraldi stendiga väljas Koolibri, põhirõhk on aga suurel Eesti esindusstendil, mida kultuuriministeerium on tänavu toetanud ligi 250 000 krooniga. “Kuigi elame internetiajastul ja enamikku õigusi on võimalik osta interneti teel, tulevad kõik kirjastajad ikkagi Frankfurti, sest isiklikud kontaktid on väga olulised,” ütles Raid. “Sellel taustal on äärmiselt tähtis, et eesti raamatud oleksid nähtaval – et kirjastajad saaksid ennast tutvustada.”
Frankfurdi raamatumess on suures osas kirjastustekeskne, EKL-i 33 liikmest on kohal üle 20. Eriti tugevalt on esindatud õpikukirjastused: Avita, Koolibri, TEA. Ühtegi eesti autorit tänavu messil ei osale, ehkki teadaolevalt on Frankfurdis-käigu lähima kümne aasta plaani võtnud Jan Kaus ja Jürgen Rooste.
Kross ja klassikud
Meie autorite promomisel keskendutakse Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhataja Ilvi Liive kinnitusel selgi aastal kõige rohkem Jaan Krossile, kelle esinduse õigused on Soome kirjastusel WSOY. Esmakordselt tutvustatakse Frankfurdis eesti kirjanduse klassikat, alustuseks Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare loomingut. Võimalik, et need nimed pakuvad huvi tõlkeklassikat avaldavatele väliskirjastustele.
“Seekord võtame Frankfurti kaasa kevadel Eesti Kirjanduse Teabekeskuse poolt välja antud raamatu “A Sharp Cut”, mis sisaldab ingliskeelseid stiilinäiteid 20 tänapäeva eesti prosaistilt ja 20 poeedilt,” ütles Liive. “Seega on autorite hulk laiem kui kunagi varem. Tänu sellele raamatule saab lisaks Kaplinskile, Õnnepalule ja Baturinile ettekujutuse ka näiteks Unduskist, Tederist, Ehlvestist. Esmakordselt tutvustatakse Frankfurdis Rein Raua teost “Hector ja Bernard”, ehkki selle raamatu näol on tegu rohkem nišikirjandusega.“
Liive sõnul ei ole eesti kirjanduses viimase aasta jooksul paraku ilmunud ühtegi romaani, millel oleks suurt lootust väliskirjastajate tähelepanu köita. Enamasti otsitakse ja tahetakse tõlkida just klassikalisse raami mahtuvaid, keskmiselt 200-leheküljelisi romaane, mis kõnetavad tänapäeva lugejat. “Mis seal salata: eesti luule on ka sel aastal tunduvalt kõrgemal tasemel kui proosa, kuid Frankfurdis otsivad kõik just proosat, romaane,” nentis Liive.
Nagu igal aastal, antakse Book Art Internationalile üle 25 eesti raamatut, mis konkureerivad Leipzigis 25 maailma kauneima raamatu valimisel. Neid on võimalik näha messi iga-aastasel kaunimate raamatute näitusel. Lisaks osaleb Eesti Kirjastuste Liit kolme päeva jooksul rahvusvahelise kirjastuste assotsiatsiooni nõupidamistel.
Avita müüb vene keele õpikut
Kuigi enamasti sõidavad eesti kirjastajad messile mitte müüma, vaid eeskätt ostma, on olemas ka vastupidiseid näiteid. Nii müüb kirjastus Avita messil tänavu esmakordselt tänapäevast vene keele õppekomplekti “Utšebnik po russkomu jazõku. Priglašenije v Rossiju – naš adres www.ru”.
Õpiku autor on Moskva Puškini-nimelise vene keele ja kirjanduse instituudi õppekirjanduse osakonna juhataja Jelena Kortšagina – paljude vene keele õpikute, töövihikute ning käsiraamatute looja, kes varem elas Eestis.
Uus vene keele õppekomplekt on mõeldud neile, kes asuvad õppima vene keelt B-võõrkeelena, mõnes Eesti koolis on see ka juba kasutusel.
Eestis varem välja antud õppekomplektidest eristab käesolevat õppematerjali peamiselt see, et sisult ja vormilt vastab see Euroopa Nõukogu kehtestatud võõrkeelte valdamise skaala esimesele, A1-tasemele. Komplekti kuuluvad õpik, töövihik ning 2 CD-d. Avita turundusjuhi Anneli Veskimäe sõnul on kirjastusel plaanis kolme aasta jooksul välja anda samalt autorilt kokku neli õppekomplekti.
