Eesti luule jookseb joonistatud pildis
Ei tea, kelle idee oli väljendada animafilmis luulekunsti, kuid see mõte on kuldaväärt.
Tegelikult hakkaski meie vahvate animaatorite loomingust paistma mõningane hea ainese puudus. Joonistatud lugusid tuli kenasti, kuid ütlemise värskus ja hoog kippus kaduma autorifilmi ainumõeldavasse põhi-mõttesse – teen kõik algusest lõpuni ise. Nüüd siis on ideid võetud laenuks eesti luuletajatelt ja asi tuli põnev.
“Must lagi” on hästi adekvaatne teos selles mõttes, et ühe luuletuse ja lühianimatsiooni kestus klapivad ülihästi kokku. Ja seitse lühikest teost moodustavad kokku paraja kasseti, kus hakkab lisaks kunstisõnumile tööle sportlik võrdlusmoment: kuidas erisuguse isikupäraga ja eri kujundisüsteemiga animaatorid oma sarnase ülesandega hakkama saavad.
Luule ühineb pildiga
Kokkuvõttes tõestas kassett tõsiasja, et ühest luuletusest mõneminutise animafilmi tegemisel pole küll seda hirmu, et ainesest puudu jääks või siis luuletus kuidagi tegija mõttelendu kammitseks. Pigem vastupidi. Mati Kütt pole saanud Ilmar Laabani luuletusest “Substantia stellaris” talle iseloomuliku sür-realismi tarbeks tuult tiibadesse sugugi vähem kui enda kirjutatud filmistsenaariumidest. Mati Kütt loob Laabani põhjal terve kosmoseainelise maailma, kus on sees kosmoseelukad ja pildis liikuv dramaatika.
Heiki Ernitsa pildi kaudu avanesid Arvi Siia luuletuse “Tuled öös” lüürilised tahud. Kaspar Jancis lõi üheskoos Asko Künnapiga luuletuse “Viimane sigaret” animafilmivariandis loo, kus on olemas poliitikat ja erootikat.
Mitte midagi halba pole isegi selles, kui lavastaja järgib täht-tähelt luuletaja mõtet ja sõna, nagu teeb seda Priit Tender Andres Ehini “Taimset direktorit” visualiseerides. Filmis tekivad nii võimsad kujundid, et vaatajat ei vaeva küsimus, on see pildirida luuletuse illustratsioon või iseseisev teos. Igatahes see pildirida mõjub. Siin on poliitilist hoiakut, irooniat ja pildikultuuri, kus on Salvador Dali klassi fantaasiamängu.
Veidi isepäiselt on oma mängu luuletuse juurde mõelnud Janno Põldma (Heiti Talviku “Sügiseleegia”) ja Priit Pärn (Jüri Üdi “Kuul kuklas”), nii et juurde mõeldud mängu sõnum seguneb luule sõnumiga. Ülo Pikkovi ekraniseering Aleksander Suumani “Läänemerelinikust” laheneb algteose vaimu kohaselt abstraktse mänguna.
Animaatorid koos luuletajatega (mitu neist küll postuumselt) ületasid kunstide vahelise piiri. Ei maksa unustada, et mõndagi teosesse oli väga heal moel kaasatud muusika. See kogemus võib endas kätkeda häid eeldusi tulevaseks loominguks.
Animafilm
Must lagi
Autorid
•• Kaspar Jancis & Asko Künnap
•• Janno Põldma & Heiti Talvik
•• Eiki Ernits & Arvi Siig
•• Priit Tender & Andres Ehin
•• Priit Pärn & Jüri Üdi
•• Ülo Pikkov ja Aleksander Suuman
•• Mati Kütt & Ilmar Laaban
•• Tootja: Eesti Joonisfilm 2007
Esilinastus 5. mail kinos Sõprus
