11.09.2013, 04:30

Eesti propaganda on pehme kui vanaema küpsetatud kringel

Tänavatele riputatud valimisplakatid on ülimalt sarnased nii üksteisega kui ka eelmise valimiskampaania postritega.

Tanel Veenre, toimetaja

Barack Obama 2008. aasta kampaania võttis kasutusse plakatikunsti kullafondi kuuluvad võtted ning näidati graafiliselt löövat kampaaniat, mil oli lihtne positiivne sõnum: Hope (lootus). Tänavakunstnik Shepard Fairey disainitud poster tõusis ikooni staatusesse ja jõudis Time’i kaanele. Tänaseks on sellest postrist tehtud tuhandeid uusversioone. Barack Obama kampaania puhul on oluline märkida selle kaasaegsust, kuna hõivab endas nii popkultuuri, tänavakunsti, internetti kui ka querilla-võtteid. Need valimised haarasid tänu sellele ühtäkki ka nooremat, poliitikakaugemat publikut.

FOTO: repro

Enne televisiooni tulekut olid plakatid ning hullumeelsed valimiste-tuurid poliitikute peamised propagandavahendid. 1948. aastal sõitis Harry S. Truman oma kampaania käigus maha ligi 50 000 kilomeetrit ja surus teekonnal üle poole miljoni ameeriklase kätt. Poliitplakatite umbes 200-aastase ajaloo üks tulitavamaid peatükke saabus Teise maailmasõja ajal. Sõnumid, mis kutsusid isamaa eest võitlema või hoiatasid vaenlase spioonide eest, levisid tohutu hooga massidesse.

Eesti valimiskampaaniad on Ameerika või Inglismaa kõrval pehmed nagu vanaema kringel. Meil pole kombeks teha antikampaaniaid või näidata liiga moodsaid kujundusnõkse – Eerik-Niiles Krossi linnavalitsuse ees toimunud aktsioonis juba oli sellist joont.

Loe ja vaata, mida tunneb arvustaja erinevate parteide plakateid vaadates ning kui kaugel on meie poliitpropaganda maailma tipust kunstilises plaanis.

Kommenteeri Loe kommentaare