Mart Kalm annab virtuaalselt ametivande Kuvatõmmis

Eriolukorra tõttu ja tulenevalt COVID-19 haigusjuhtude kasvust toimub ametivande andmine virtuaalsel koosolekul, ent seda saavad jälgida kõik huvilised otseülekandena üle veebisilla siin. Koosolekut juhatab EKA nõukogu esinaine, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.

Eesti Kunstiakadeemia rektori valimised toimusid 30. jaanuaril, kus ühe hääletusvooru ja tugeva toetusega osutus akadeemik professor Mart Kalm valituks. Valimiskogu 70-st liikmest oli kohal ja hääletas 58 isikut, prof Mart Kalm pälvis 50 poolt häält.

Mart Kalm
EKA

Kalm rektorivande andmisel: "Digiõpe, mis meid ootamatult tabas, on samm edasi. Olukorras, kus paljudel on juba järgmiseks aastaks loengud videos olemas. Meil on olemas ressurss ümber jagada tööd ja teha seda efektiivsemalt. Kui pealesunnitud digihüpet poleks olnud, oleks meil olnud arengud aeglasemad".

"Samas on meil teisigi väljakutseid ja kohustusi. Peame pakkuma kõikidele üliõpilastele võrdseid võimalusi, olema kaasavad. Ühiskond on heterogeenne, peame olema avatud neile kõigile. Oleme saanud olla kaasavamad eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate inimeste haridusse toomisel ja seda peame jätkama," lisas Kalm.

Kalm: "Klassikalised EL-i väärtused saavad edasi kestab vaid siis, kui demokraatiat arendama ja selle eest seisame."

2. detsembriks esitati Eesti Kunstiakadeemia rektori kandidaadiks viie avaldusega ametis olev rektor prof Mart Kalm. Tema kandidatuuri uueks ametiajaks esitasid arhitektuuriteaduskonna nõukogu, kunstikultuuri teaduskonna nõukogu, kaheksa professorit ühiselt, EKA üliõpilasesindus ja endine rektor emeriitprofessor Jaak Kangilaski.

Valimiskogu moodustasid kõik akadeemia nõukogu ja senati liikmed, kõik akadeemia korralised professorid, kõikide osakondade, õppetoolide ja instituutide juhid, üliõpilasesinduse liikmed, õppejõudude poolt nende seast valitud esindajad ning nõukogu poolt valitud kunstiavalikkuse esindajad.

Rektori ametiaeg kestab viis aastat.

Kalm vastas valimise järgselt ka EPL-i küsimustele. Kalm tõi toona lähiaastate suurima projektina välja uue õppehoone rajamise. Kuna uue maja ehitamisel nõudsid ametnikud, et lähtutaks üldisest üliõpilase kohta ette nähtud ruutmeetrite arvust, ei jätku paraku paari aasta eest avatud hoones kõigile ruumi. Kunstierialade õpetamiseks läheb vaja rohkem pinda kui teadusülikoolides, seda eelkõige töökodade näol.

"Selge on see, et meie uus maja on meile väike. Kitsastes ruumides on hõõrumisi, kuna kõik ei mahu ära," rääkis Kalm. Seetõttu on haridus- ja teadusministeerium eraldanud raha üle tänava endise tööstushoone asemele lisahoone rajamiseks.

"Praegu tegeleme linnalt tingimuste taotlemisega. Ehituseni jõuame lähiaastatel, raha saamise üheks tingimuseks oli, et hoone valmib 2022. aastaks," selgitas tagasi valitud rektor. Krunt on juba EKA omandis.

Kalmu sõnul soovitakse lisaks juba kavandatavale hoonele ehitada ka kolmas, kogukondlik kunstikeskus Kotzebue ja Põhja puiestee nurgale. Selles hoones on praegu Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond, mis varsti kolib uude linnaosa keskusesse, mis Pelgurannas endisest koolimajast ümber ehitatakse.

"Tahaksime koostöös linnaga panna sinna üles kunstikeskuse, kus õppejõudude kompetents jõuaks rohkemate inimesteni kui ainult meie üliõpilased. Saaksime seal teha tööd riskirühmades olevate noortega, eakatega, kalamajalastega ja ka turistidega," tõi Kalm välja. Tegu oleks niiöelda kunstitegevuskeskusega, juhendajateks EKA töötajad.

Elulookirjeldus

Mart Kalm on sündinud Tallinnas toimetajate peres. Käis Tallinna II Keskkoolis (nüüd Reaalkool). Õppis 1979-84 Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu. Kaitses 1991 väitekirjaga arhitekt Alar Kotlist kunstiteaduse kandidaadi kraadi Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis. Doktorikraadi kaitses Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuurist 1998 Eesti Kunstiakadeemias.

Arhitektuuriajaloolasena on ta peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas “Eesti 20. sajandi arhitektuur” (2001, 22002, Kultuurkapitali suur aastapreemia). Vabariigi sajanda juubeli raamatusarjas ilmus 2018 „Eesti arhitektuuri 100 aastat“. Kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994, Kr. Raua preemia), koos näitusega valmis raamat Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud “Eesti kunsti ajaloo” V köide (1900-1940), mis pälvis ajalookirjanduse aastapreemia. Kirjutas eesti funktsionalismi arhitektuurijuhi (1998) ja on osalenud mitme teatmeteose koostamisel. On lähemalt uurinud kolhoosiarhitektuuri ja viimastel aastatel võrdlevalt Baltimaade sõdadevahelist arhitektuuri. 2011 pälvis riigi teaduspreemia.

Mart Kalm on olnud aktiivne arhitektuurikriitik, keda sageli on huvitanud maastiku- ja sisearhitektuur, nooruses kirjutas ka kunsti- ja disainikriitikat. Sageli on ta sõna võtnud muinsuskaitse küsimustes, aga osalenud ka praktilises restaureerimistegevuses (Riigikoguhoone, Presidendi kantselei, Villad Rüütli 1a ja Lõuna 2b Pärnus), aastal 2004 tegi ta Muinas-TV saatesarja. Ta on pikalt kuulunud Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste ekspertnõukogusse, 2006-10 juhtis Muinsuskaitsenõukogu. Aastatel 2010-13 oli ta UNESCO Maailmapärandi komitees Eesti delegatsiooni kaasjuht.

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm a-st 1992, professor on a-st 2000. Aastatel 1994-2007 ehitas ta üles kunstiteaduse instituudi. 2007-12 oli kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor. Valiti 2015 ja uuesti 2020 Eesti Kunstiakadeemia rektoriks.

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks valiti 2010, on aastast 2014 selle asepresident.

Valiti 2019 Euroopa Kunstiinstituutide Liiga (ELIA) tegevnõukokku.

On abielus kunstnik Anu Kalmuga ja neil on täiskasvanud lapsed Gustav ja Helga.