Ene Sepp vormis vahetundides kirjutatu romaaniks
„Mõned teevad muusikat, mina eelistan kirjutada või joonistada. Esimene tõeline kirjutis on vahest lugu, mille ma kirjutasin algklassides ühe võistluse tarbeks. See on mul köidetud pildialbumisse ja ise olen sinna ka pildid joonistanud,” mäletab tüdruk esimesi kirjaproove.
„Jutte kirjutan ma esialgu ikka endale. Kui mõnus jutt areneb ja tunnen, et see võiks edasi minna, siis jagan seda ka sõpradega. Nüüd, internetiajastul, panen jutu internetti foorumisse üles. Saavad inimesed lugeda ning kommenteerida. Kuna „Medaljoni” kirjutasin vihikutesse, siis lasin sellel sõprade käes ringi käia.”
„Medaljoni” hakkas Sepp kirjutama üle kolme aasta tagasi. Algus oli lihtne.
„Sõbranna alustas enda järjejuttu ja mõtlesin proovida, kas mul ka välja tuleb. Pärast paari peatükki hakkasid tegelased mu mõtetes oma elu elama, süžeeliinid hakkasid hargnema, lõppu teadsin ma pidevalt ette, muu tekkis kirjutamise käigus. Lõpuks jäi mul üle lihtsalt kõik ära kirjutada.”
Lõpp tuli kiiresti kirjutada ka sellepärast, et vahepeal oli jutt hakanud rahva suus oma elu elama ning selle lõppu tahtis näha ka lastekirjanduse keskuse noorteromaani võistluse žürii.
Kuidas tulevad noorest inimesest nii tõsised teemad? Kas „Medaljon” on võtnud eeskuju päriselust?
„10% on reaalsus, 40% on reaalsus segi fantaasiaga ning 50% on puhas fantaasia,” arvab Sepp. „Enda elust ei ole võetud nii palju kindlaid juhtumisi, vaid pigem pisiasjad, kohad ja tegelaste prototüübid. Suuremad sündmused, juhtumid on kuuldud sõprade, tuttavate elust või täielik väljamõeldis. Midagi on nopitud ka raamatutest, mida olen lugenud ja mis kirjutamise ajal alateadvuses olid.”
Tööle politseisse
Seni on raamatule antud soosivat tagasisidet. „Need, kes lõpuni on lugenud, on enamasti üllatunud selle üle, miks ma just sellise lõpu kirjutasin. Põhjendus on tegelikult lihtne: ideaali ei ole olemas.”
Autor oleks tänulik ka negatiivse vastukaja üle: „Et ma teaksin, mida järgmine kord parandada, kui midagi kirjutan.”
Kui „Medaljon” lõpuks valmis sai, oli selle auhinnaline koht kirjandusvõistlusel tüdrukule siiski suur üllatus.
„Pärast koha teadasaamist mõtlesin pidevalt, et midagi läheb nagunii viltu ja raamat ei tulegi trükist välja. Närveldasin, ühesõnaga. Kui aga nüüd, jaanuari alguses, raamatu enda kätte sain, oli selline tunne sees, mida ei oska eriti kirjeldada. Natukene sellist: Ahhaa! See ongi siis minu raamat. Mhm. Okei. Tore. Tunduvalt rohkem oli määratlemata õnnetunnet: Raamat! Minu raamat? Siin? Minu käes? Välja antud! Jabadabaduu!”
Pärast raamatu ilmumist käis autor nädal aega ringi, suu kõrvuni. „Siiani toob naeratuse näole, kui raamatut vaatan. Natukene veider on vaadata, et asi, mida kunagi sai tundide ja vahetundide ajal loetamatu käekirjaga vihikusse kirjutatud, on nüüd jõudnud korralikult kaante vahele, minu nimi peal ja pilt sees.”
Ene Sepp on Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilasesinduse liige. Tegeleb karatega, käib jõusaalis, kirjutab artikleid maakonnalehe Nädaline noortelisasse Skriim ning osaleb politsei huvilaagris. Lisaks teeb kaastööd Delfi noortelehele ja on kirjutanud ka Õhtulehes.
Kõiki neid asju teeb selleks, et oleks vaheldus. Ja ajakirjanikuameti vastu poleks ka tulevikus mitte midagi, aga seda juhul, kui unistuste alale ei peaks mingil põhjusel pääsema. Unistuste ala on aga töö … politseis!
„Kirjutamisest mõtlen rohkem kui hobist. Ei kujuta ette, et peaks seda tööna tegema,” sõnab Sepp. Praegugi on tal mitu juttu pooleli. „Algused ja lõpud on kõigil olemas, probleeme on ainult vahepealse osaga, mis oleks vaja ka kirjutada.”
Pärast gümnaasiumi lõpetamist kavatseb Sepp minna edasi õppima sisekaitseakadeemiasse. „See idee on mul vist juba seitsmeaastasest saati. Õnneks on kooli lõpetamiseni veel piisavalt aega ja saan mõtteid paika panna, mida täpselt teha ja millises järjekorras.”
Raamat
„Medaljon”
Ene Sepp
•• Tänapäev 2009
•• 197 lk, pehme köide
Ene Sepp
Sündinud:
17. juulil Raplas
•• Auhinnatud 3. kohaga lastekirjanduse keskuse noorsooromaanivõistlusel. Romaan „Me/-daljon” ilmus jaanuari alguses.
•• Ene Sepa luuletusi ja jutte saab lugeda internetiaadressil www.foorumid.org
