Sa alustasid eksperimenti nii, et olid lapsena-teismelisena näinud kahte teatrietendust, millest ka suurt midagi ei mäletanud. Nüüd õpid lavastajaks. Kas sa oled juba saanud vastuse mingitele küsimustele, mis eksperimendi jooksul teatrit vaadates tekkisid?


Enne kui ma kultuuriakadeemiasse sisse astusin, olid mõned hetked, kus ma tundsin, justkui oleksin nüüd millestki aru saanud, oma suuna leidnud. Nende paari kuuga on kõik veel rohkem sassis. Näiteks miks üldse inimesed teevad seda? Ma arvasin, et kõigil on sama eesmärk. Aga on väga huvitav, kuidas inimesed lähenevad täiesti erinevatest nurkadest, kuigi kõik justkui teevad täpselt samu asju. Nii vahva!

Mul on praegu kolm põhilist õppejõudu, kellelt ma eriti tahan mõtteid vastu võtta. Ja ma tunnen, et nad võiksid minust aru saada. Mulle vahepeal tundub, et nad loevad mõtteid. Vahepeal tekib mul lavastamise protsessis mingi küsimus, aga no ma ei hakka vahele karjuma, kui näitlejad tööd teevad. Aga õppejõud vastab küsimata. Või ka küsimustele, mis mul kodus tekivad.