FOTOD | Estonia kontserdisaalis kõlasid Erkki-Sven Tüüri kahe teose esmaettekanded
Tüüri teoste esiettekanded toimuvad valdavalt väljaspool Eestit ning ühe enim esitatava Eesti heliloojana on tal võimalus nende käekäigule kõikjal üle maailma kaasa elada, kuid sündinud on tema looming Hiiumaa looduses ja rahus.
Sarja “Resonants” I kontserdil kõlasid esimest korda Tüüri “Phantasma” ja “Solastalgia”. Varasematest teostest kõlas Sümfoonia nr 9 “Mythos”. Estitasid ERSO, plokkflöödil soleeris Vincent Cortvrint, dirigent oli Olari Elts.
Erkki-Sven Tüüri 60. sünnipäeva kontserdil kõlavad lisaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodud 9. sümfooniale “Mythos” (2017) ka kaks Eesti publikule uut teost. “Solastalgias” soleerib Amsterdami Kuningliku Concertgebouw’ Orkestri solist, pikolomängijate absoluutsesse tippu kuuluv Vincent Cortvrint, kelle “nüansirikas ja vaimustavalt värviderohke mäng ning erakordselt päikseline isiksus” võlusid Tüüri juba nende esmakohtumisel. Värskeima oopusena tuleb ettekandele Kymi Sinfonietta, Yomiuri-Nipponi sümfooniaorkestri ja ERSO ühistellimusena loodud “Phantasma”.
Olari Elts nimetab Erkki-Sven Tüüri tänapäeva muusikamaailma üheks parimaks sümfonistiks selle sõna kõige klassikalisemas tähenduses. “Ta loob oma maailmad minimaalsest sümfoonilisest materjalist ning on selles saavutanud sellise virtuoossuse ja selguse, et interpreedil tekib võimalikult vähe küsimusi, kuna partituur on nii professionaalne. Ta on üks kõige paremini pikka vormi valdav tänapäeva helilooja ning tema vektoriaalne kompositsioonimeetod on täiesti unikaalne.”
Erkki-Sven Tüür: “Olariga seob mind pikaajaline sõprus, terve rida orkestriteoseid – ka “Phantasma” – on sündinud tema eestvedamisel. Detailitäpsus, sädelev muusikaline energia ning selge visioon partituuri kõlama võlumisel on mind tema puhul ikka ja jälle nende aastate jooksul sügavalt puudutanud. Aga ERSO-lt sain orkestriheliloojana oma “esimesed triibulised” juba 1984. aastal, kui Vello Pähn juhatas “ERSO stuudiotunnis” mu esimest sümfooniat. Ka teine ja kolmas sümfoonia, samuti “Zeitraum” tulid esiettekandele just ERSO-ga. Nende kogemuste najal õppisin tohutult palju. Ja praegu on äärmiselt tore tõdeda, et paljude-paljude teiste orkestritega võrreldes tuleb ERSO mu mõnede teatud tüüpiliste viguritega toime mängleva kergusega, teised peavad nendesamade asjadega proovisessioonis tublisti rohkem vaeva nägema. On tõesti rõõm kuulda oma teoseid mängituna muusikute poolt, kes tunnevad mu helikeelt põhjalikult.”
