Näituse „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“ avamine Adamson-Ericu muuseumis. Foto: Priit Simson

Kaljo Põllu (1934–2010) oli juba eluajal legend, kelle loomingut on näidatud ka välisriikides. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu ja kunstiuuenduste kaudu kui ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina. Põllu oli 1960. aastate teisel poolel Eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. 1970. aastate alguses toimus tema loomingus aga radikaalne pööre: lääneliku neoavangardistliku kunstiga suhestumise asemel keskendus kunstnik eesti rahva esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning laiemalt põhjarahvaste ja soome-ugri hõimurahvaste iidse kultuuri uurimisele.

Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul tõi Kaljo Põllu fennougristika temaatika jõuliselt kunstivaldkonda. „Kunstniku jaoks muutus oluliseks rändamine alguspunkti, rahvakultuuri lätete juurde, et mineviku kaudu mõista olevikku ja tulevikku. Just iidsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks. Ta on meie esivanemate ja laiemalt soomeugrilaste ning põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja müütide üks mõjusamaid visuaalseid mõtestajaid eesti kunstis,“ kirjeldab kuraator.

Näituse tuumiku moodustab valik Põllu tuntuimate graafikasarjade – „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“ – töödest. Tugeva isikupärase käekirjaga ja sugereerivat metsotintotehnikat kasutades on kunstnik jutustanud lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, tootemloomadest, looduse vägevusest ning inimese ja looduse vahelisest kooskõlast.

Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme hindab Põllu rolli nii uurija kui ka mütoloogiliste teemade käsitlejana: „Kaljo Põllu looming on alati ajakohane, eriti praegu, mil räägime taas oma keele ja kultuuri hoidmisest ning võimalikust kadumisest, lahustumisest suurtes muutustes. Olen kindel, et südamepõhjas puudutab tema looming meid kõiki. Põllu positsioon eesti avangardkunsti ühe liidrina ja müütiliste ugrimetsade keskele rännanud uurijana jääb unikaalsena meie ajalukku.“

Näituse eellooks on Kaljo Põllu loomingu viimine Jaapanisse. Jaapanlaste poolt väga hästi vastu võetud näitustega 2018. ja 2019. aastal tähistati Jaapanis Eesti Vabariigi ning Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit. Näitusega paralleelselt ilmub rikkalikult illustreeritud eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille autoriks on Kersti Koll ja kujundajaks Külli Kaats. Kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid täiskasvanutele, peredele ning lastele ja koolinoortele. Näitusel eksponeeritakse kunstniku loomingu kõrgperioodi teoseid Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja SA Kunstitaristu kollektsioonidest. Näitus jääb avatuks 21. märtsini 2021.

Näituse kuraator on Kersti Koll, projekti kaaskuraator Jaapanis Taimi Paves, näituse kujundaja Villu Plink, graafiline disain Külli Kaats.