Foto: Priit Simson

Laulu- ja tantsupeo teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul on suurpeoks valmistumine 150 aasta jooksul olemuselt sarnaseks jäänud. “Me tunneme päris hästi seda eesti rahvaks olemise vaimustust, mida tundsid esimese laulupeolised,” rääkis Sten Weidebaum. “Esimese laulupeo aastal kirjeldas Johann Voldemar Jannsen, et kuni lauljad kodus oma pidulaulude kallal väsimata higistasid, ei seisnud pidukomiteel ka mitte käed rüpes ega meetilgad kulmude peal, sest tööd, talitust, muret ja vaeva oli küllalt, pealegi peod tühjad, aga südamed julgust ja lootust täis. Täpselt sama moodi higistavad täna kümned tuhanded lauljad ja tantsijad eelproovides oma repertuaari kallal ja nn pidukomiteel on tööd ja talitust küllaga, aga nagu ütleb laulusõna, siis üksi pole keegi ja koos sõprade ja toetajatega on rõõm juubelipeoks valmistuda.”

Eesti supikultuuri hoidja, laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa toitlustab tänavu Naiskodukaitse abil 45 000 peolist ühtekokku 180 000 supiportsjoniga, mis valmib enam kui 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast.

“Traditsioonilistest maitsetest inspireerituna pakume tänavu peolistele nii värskekapsasuppi kui hernesuppi, aga võrreldes 150 aasta taguse ajaga on supp siiski teise maitsega, sest tollal polnud maitseained kõigile kättesaadavad ja supp oli küll toitev, aga mage,” rääkis Põltsamaa supitootmise turundusjuht Marek Viilol. “Peolistele supipõhja valmistamine algab juba aprillis, kohalikelt talunikelt on köögivili varutud, kokku tuleb menüüsse viis erinevat maitset. 180 000 portsjonit aitavad serveerida Naiskodukaitsjad, oleme nendega koostöös laulu- ja tantsupeoliste kõhtu täitnud alates 2007. aastast.”

Juubelipidustuste eel tehti Kolu kõrtsis ERMi ajaloolase Anu Kannikese eestvedamisel läbi kulinaarne ajarännak ning räägiti laulupeo ja toidukultuuri seostest.

“Talupojakultuuris oli supp õhtusöögina päeva tähtsaim toidukord,” rääkis 150 aasta tagusest toidulauast ajaloolane Anu Kannike. “Suppi keedeti mitmeks päevaks ette, kõige levinumad olid herne-, oa-, läätse- ja hapukapsasupp, osades peredes söödi juba ka kartulisuppi. Kahjuks pole dokumentides säilinud infot selle kohta, mida sõid laulupeolised 1869. aastal, tõenäoliselt võtsid oma toidumoona kodust kaasa, aga teada on, et 90 kopika eest sai osaleda Vanemuise seltsimajas toimunud pidusöögil,” rääkis Anu Kannike.

Kolu kõrtsis toimunud üritusel esines Inglise kolledži segakoor dirigent Margot Petersoni juhendamisel ning tantsisid Õismäe kooli teise klassi lapsed õpetaja Kadri Aadma juhendamisel.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ toimub 4.-7. juulini Tallinnas. Üle Eesti valmistuvad kümned tuhanded lauljad ja tantsijad maakondlikes eelproovides juubelipeol ülesastumiseks. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsujuht Vaike Rajaste, rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin.

Loe veel: