FOTOD | Vabamus avati näitus küüditatute helgematest noorusmälestustest Siberis
Külastajateni tuuakse kuue inimese personaalsed lood, Siberist kaasa toodud 21 unikaalset eset ning seni varjul olnud fotod Vabamu kogudest.
Johanna Rannula näitus “Siberi Valge” vaatleb, kuidas sobituvad isiklikud kogemused ja mälestused ühiskondlikku traagilisesse ajalookäsitlusse ja kuidas see muudab Siberis elatud aja kuvandit laiemalt.
Vabamu juhi Keiu Telve sõnul on ühiskond harjunud nägema Siberit ja sellega seonduvat tumedates toonides ja õigustatult. Seostuvad ju sellega kohutavad peatükid ajaloos, kannatused, nälg, kõle ja külm loodus. “Pühapäeval avatav näitus on aga Vabamu jaoks eriline, sest annab muuseumi külastajale hoopis teise vaatenurga meie tumedast küüditamise ajaloost, otsides sellest helgust, valgust ja lohutust. ” ütles Telve.
Autor Johanna Rannula sõnul toetub näitus linadest koosnevale ruumi-installatsioonile “0034 suvine pidu tantsudega karjamaal”, kus näeb esmakordselt seni veel varjul olnud Viiride perekonna fotoarhiivi. Enam kui tosin aasta tagasi annetatud arhiivis on üle kahe ja poole tuhande foto Siberi argipäevast, noorusest, sõprusest ja eluolust, mida külastaja võib ise lapata ja uurida.
“Siberi valge” läbivaks jooneks on valge lina, mis on ühelt poolt helguse ja rahu sümbol, teisalt aga kujunduselement, mida leidub stuudioliku keskkonna loomiseks nii Viiride arhiivi kui ka teistel tolleaegsetel fotodel. Kasutades seda ajastutruud võtet, pildistas kunstnik üles kuus küüditatut just valgete voodilinade taustal.
“Raivo, Erna, Saima, Rünno, Olga ja Heikki olid sunnitud veetma oma lapsepõlve Siberis, kuid nende mälestused ja Siberist kaasa toodud esemed toovad vaatajateni uue lähenemise Siberis elatud elule noore inimese silmade läbi. Ka Siberis tantsiti, armastati, rõõmustati ja tunti end osana kogukonnast,” kirjeldab Rannula. Nii tuuakse külastajateni lood Siberis suuskade valmistamisest, esimesest tantsupeost, külafotograafiks olemisest, abiellumisest ja palju muud.
Näituse autor Johanna Rannula (1990) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) urbanistika magistratuuri. Fotograafias lähtub ta antropoloogilistest meetoditest ja keskendub dokumentalistikale, olles huvitatud kohamälu, nostalgia ja vananemise teemadest. Siberisse jõudis ta koos EKA vilistlaste ekspeditsioonidega 2017. ja 2018. aasta suvel. Rannula töötab Tallinna Linnamuuseumis näituste projektijuhina.
