Hedvig Hanson toob uue rõõmuga rõõmuplaadi
“Väga hea energia ja väga hea laulda,” ütleb Hedvig kontserdi kohta. Tema jaoks on oluline, et nad muusikutega hingaks ühes rütmis. “See, et ma räägin lauldes?” küsib Hedvig. “Seda ei saagi harjutada, sest tavaliselt lausun hetkeemotsiooni muusikasse. Samas peab seda laulma õigetel nootidel.”
Samal hommikul “Terevisioonis” plaati esitledes teatas lauljatar uudist oma juunis-juulis sündiva lapse ootamisest. “Kuna sellest nagunii kirjutati, siis ma ütlesin selle parem ise välja,” kommenteerib Hedvig. “Minu jaoks on see püha asi ega tähenda veel seda, et ma kavatseks nüüd kogu aeg sel teemal esineda,” räägib lauljanna, kes seni on oma eraelu üritanud endale hoida.
Märtsi keskel Euroopas Universal/Emarcy firmamärgi all müügile jõudnud Hedvig Hansoni viies CD on “uus ja euroopastatud” versioon mullu ilmunud eestikeelsest plaadist “Nii õrn on öö”.
Kingib lapsele perekonna
Seitse lugu korduvad, rahvusvahelise väljaande jaoks salvestati lisaks viis uut lugu, üllatavalt paljud neist eestikeelsed. Esitluskontsert toimus Berliinis klubis Unic, uue plaadi esitlusekontsertidega tuuritas laulja Saksamaal ja Austrias.
“Nüüd võtan aja maha järgmiseks aastaks,“ ütleb Hedvig. Ta ei taha olla karjäärinaine, kes lavalt sünnitama ja siis lapse kõrvalt kontserdile tormab. “Ma võtan selle aja tema jaoks, sest ta on seda väärt. Et laps ei süüdistaks mind kunagi selle eest, et sa ei hoolinud minust, vaid valisid karjääri.”
“Minu jaoks on praegu täiuslik aeg. Ma saan kolmekümneaastaseks, olen ajaliselt ja füüsiliselt valmis,” kinnitab Hedvig. “Ma olen ilma vanemateta ja vanaemaga kasvanud laps, just perekonda tahaksin oma lapsele kinkida.”
Plaat on Hedvigi arvates sellepärast hea, et võimaldab näha, kuhu sa omadega jõudnud oled. “See plaat on selles mõttes aus ja siiras, et pole punnitatud. Esimese plaadi puhul oli oluline tõestada, mida oskan, nüüd võtsin seda kõike rahulikult, trikkideta,” räägib Hedvig. “Tunnen end laval kindlalt, pole sellist jalg õhus tunnet. Jalad on kindlalt maas, ma ei otsi paaniliselt midagi, millest ma isegi ei tea, mis see võiks olla.”
Hedvig leiab, et lauljana tundis ta end küpsena ka 19-aastaselt, aga praegu vaatab sellele muigega tagasi. “Ma loodan, et muutun täiskasvanumaks ja et see väljendub minu hääles,” arutleb ta. “Ma mitte lihtsalt ei jää vanaks, vaid kogun kokku kõik need värvid, mis mu elus on olnud. Need paremad värvid.”
