Iisraeli naiste maailmas käib sõda ka eelarvamustega
Mida me teame Iisraeli kunstist? Õieti suurt midagi. Nüüd on võimalik vaadata Tallinna Kunstihoones tänapäeva Iisraeli naiskunstnike näitust pealkirjaga „Naised muudavad maailma”.
Näituse Eesti-poolne kuraator on naiskunsti uurinud Reet Varblane, Iisraeli-poolne Shula Keshet. Näituse avamisel ütles kaht Venezia biennaali Iisraeli kunsti väljapanekut kureerinud Gidon Ofrat, et 1970. aastatel algas Iisraelis võimas naiskunstnike läbimurre, naised hõivasid ka olulisi kohti kunstimaailmas. Näituse avabki kunstnikust kuraatori digitrükis seeria „Naised muudavad maailma”, kus näeme naisi eri rollides.
Anisa Ashar esitab seeria „Ühel päeval me kohtume pika varjuga”, mis kujutab enesekindlat naist, kes on arvatavasti ta ise.
Venus puurib pilguga
Vered Nissimi „Venuse pilk” viib juba teatud üldistuseni. Vaatajale julgelt silma puuriv noor naine meenutab omal ajal skandaalset Édouard Manet’ „Olümpiat”, kuid kuidas võib üks naine, keda on harilikult kujutatud malbena, ärapööratud ja langetatud pilguga, vahtida nii ülbelt peamiselt meestest koosneva publiku poole? Iisraelis peavad naised läbi tegema isegi kohustusliku sõjaväeteenistuse, kuid ühiskonnas ja perekonnas on neil vaja ikkagi oma õiguste eest seista.
Näitus peegeldab mõistagi seda keerulist ja ärevat olukorda, mis jääbki vist Iisraeli saatma. Võib-olla peegeldab seda kõige paremini Dafna Shalomi video „Hirmuäratavad päevad” või ka Aliza Auerbachi foto „Sõjas tapetud poja haual”. Lõpuks veel Iisraeli multinatsionaalsus: näitusel on juudi, palestiina ja vene kunstnikke. Neid ühendab see, et nad mõtisklevad oma rahvusliku identiteedi, religioossuse, seksuaalsuse ja ema rolli üle. Viimasena öeldu on oluline, sest segaabieludest sündinud lapsed on ainult siis juudid, kui juut on ema. Nii või teisiti toob näitus meile lähemale ühe maa mentaliteedi.
Iisraeli kunstnike näitus
„Naised muudavad maailma”
Tallinna Kunstihoones
13. detsembrini
