Raamat annab ülevaate sellest, kuidas Eesti kool sündis ja arenes, kes on sealt hariduse saanud ning milline on kooli positsioon Rootsis ja Rootsi muutustetuultes. Rohke pildimaterjali vahele on mahtunud rikas, tihedas keeles ja ammendav tekstiosa kooli loomisloost, asutajatest, eksirännakutest Stockholmis ja tänapäevast.

“Ma otsisin läbi kõik Stockholmi koolid, et leida Adinale parimat,” kirjutab Adina ema. “Eesti Kooli külastades tundsin kohe, et oli õige koht. (---) Mina ja Niclas ei ole üldse eesti päritoluga, aga ma olin mitu korda Eestis käinud ja leidsin, et Eestis oli fantastiline. See mulje aitas muidugi koolivalikut tehes.”

Siiski – kuna teksti pole palju ja raamatul on koguni kolm keeletoimetajat, võinuks tulemus olla väljapeetuma emakeelega: mõnedes kohtades torkab silma rohmakat lauseülesehitust ja lihtsamaid grammatilisi eksimusi.

Kahtlemata on kuuekümneaastasest koolist võimalik kirjutada ka sadade lehekülgede pikkusi tinameriseid koguteoseid, kuid toimetajad on valinud lugejasõbraliku ja aegumatu vormi – palju illustratsioone, fotosid, meeleolusid, must-valget ja värvilist. Kõike seda toetamas kena kirjastiil, täistoppimata kujundus ja julged, elurõõmsad fotodetailid koolist ja kooliinimestest. Raamatu väärtust suurendavad selles avaldatud kõikide klasside fotod ja õpilaste-koolitöötajate nimekirjad.