Jazzkaarest positiivselt rahulolematult

Meil pole Jazzkaarena vaja teist Tallinn Music Weeki ehk muusikapidu, mis oleks ka restorani-, disaini- ja arvamusfestival.

Kui üks keskmisest muusikateadlikum sõber Jazzkaare kontserdi ajal sotsiaalmeediasse kirjutades täheldas, kuidas Jazzkaar ja üldse džässipublik on muutunud glamuurseks ning seda ilmestavad viisakas ja läikiv glämmdžäss, õhtukleidid, veinipokaalid, fotoseinad jms, väljendades ühtlasi igatsust suitsuste klubide järele, pani see mind mõtlema, et osaliselt on tal ilmselt õigus.

Ehkki selliseid filmilikke klubisid pole meil peale NO99 keldris asunud Jazzklubi suurt olnud (kui välja arvata Philly Joe’s miinus suits), tekitas minus kerget ebamugavust see, kui Jazzkaare ajal end mitmel korral tooteesitlust meenutavast atmosfäärist avastasin.