Üsna tihti. Eks ta ole ka sedapidi, et punkmuusika andis mulle kunagi sellise obaduse, et muusika jäi seisma. See kipub ikka nii olema, et kahekümneselt on maitse välja kujunenud. Teisalt pääsen ma erinevalt paljudest eakaaslastest uuele muusikale ligi ja pean ütlema, et kuigi ka Inglismaal on huvitavaid põrandaaluseid bände, on pilt Mandri-Euroopas põnevam. Kõikjal kihavad kohalikud skeened, ägedaid bände ei tule enam üksnes angloameerika kultuuriruumist. See on varasema ajaga võrreldes suur samm edasi.