Juhusliku raamatu juhuslik arvustus
Ja kui ei ole, kas ta kavatseb siis sellele küsimusele vastata? Raamat juhusest võib olla kas sulitemp või katse maailma mõista. Stefan Kleini raamat kuulub nende hulka, mis käsitlevad meie maailma selliselt, nagu nüüdisteadus seda ette kujutab. Vähe sellest, Klein püüab selgitada, miks tundub maailm meile teistsugusena, kui ta on, või miks me tahaksime, et see oleks teistsugune.
Kui te ütlete, et mitte midagi ei tohi jätta juhuse hooleks, siis tegelikult te jätate kõik juhuse hooleks. Sest juhuse üle saab valitseda vaid see, kes teab, mis on juhus ja millistes piirides see meiega mängib.
Klein eristab kaht juhuse liiki. Esimene on selline, mida me ei oska või ei taha teisiti seletada. Juhuslike vahedega rabisevad aknale vihmapiisad. Me ei suuda selle taga näha mingit korda. Teine on selline, kus sündmused langevad kokku, nii et me ei näe selles mingit mõtet. “Uskumatu juhus,” üteldakse, kui mõeldakse sõbrast ja too helistab või kui kell peatub just siis, kui keegi lähedastest sureb.
Kuid ettevaatust – alati toimub ju peaaegu ühel ja samal ajal mitmeid-setmeid sündmusi, mida me tavaliselt ei seosta omavahel. Nii et kui puu kukub naabrimehele pähe, siis kindlasti eelneb juhtunule midagi, kas või see, et mees seisis liiklusummikus ja jõudis seetõttu koju hetkel, mil puu murdus.
Näiteks ei olegi juhus, et satume alati seisma pikimasse kassasabasse. Sest nagu Klein näitab, on see üsna loomulik – tõenäosus, et meie saba on lühim, on nelja saba olemasolul vaid üks neljandik, et see aga ei ole lühim – kolm neljandikku. Nii et tõenäosusteooria tundmisest oleks abi ka igasuguste näiliste paranähtuste selgitamisel.
Kuid tõenäosus polnud lihtne isegi Albert Einsteini jaoks, kes elu lõpuni vaidles oma kolleegidega, kuidas tõlgendada tõenäosust kvantmehaanikas. “Jumal ei viska täringut,” arvas ta. Praegu arvatakse üldiselt, et viskab ikka küll.
Kui elu oleks saanud mingilgi hetkel evolutsiooni uuesti alustada, siis elaksid Maal hoopis teistsugused olendid. Nii on arvanud Ameerika bioloog ja teaduskirjanik Stephen Jay Gold. Kuid teisalt, miks on kõik loomad “ehitatud” üsna sarnase põhiplaaniga? Sellestki räägib Klein.
Loomad hindavad pidevalt riske, nii nagu teeb seda alateadlikult ka inimene. Niipea aga, kui hakatakse riske hindama teadlikult, “pannakse tavaliselt puusse”. Ülehindame väikest ja alahindame suurt. Aju suurendab ja vähendab kõik keskmiseks. Tuska ja kurbust tajume intensiivsemalt kui rõõmu ja õnne. Inimesed kalduvad ikka olema võitja poolel – nii valimistel kui ka tänavarahutustes. Mitmekesisus jätab juhusele võimaluse. Kuid juhust ei saa tõestada, mistõttu on vandenõuteooriad populaarsed isegi sotsioloogide seas.
Elada juhuse sees
On tore, et eesti keeles saab lugeda ka saksa kultuuriruumi teaduskirjanikku, kelle toodavad näited pole nõnda angloameerikalikud, kui tavaks olema kipub. Näited on Kleinil head ja argised. Kas või see, miks arvutiklaviatuuri klahvid paiknevad just sellises ebaloogilises järjestuses, või siis näited korvivisete seeriatest. Ja õpetus, kuidas valetada – ehitades tõsiduse fassaadi, nagu teevad advokaadid ja kõmuajakirjanikud.
Kuid kahjuks on tõlkija siin-seal terminoloogiale alla jäänud. Nimelt on eesti keeli ikkagi arv ja number kaks ise asja. Arv koosneb numbritest. Sellist asja nagu “biljon” pole olemas, on ikka miljard. Ja proteiinide asemel oleks tore kasutada valke ning DNA baaside asemel aluseid. Need pisiapsakad aga ei prevaleeri, demonstreerides pigem juhuse rolli kirjastamisel. Siiski pole kirjastus jätnud juhuse hooleks raamatu lisasid.
Kleini raamat kõneleb küll üsna keerulistest asjadest, kuid teeb seda võimalikult lihtsalt, ent lihtsustamata.
Me ei pääse juhusest, ent meil on juhuslikult võimalus õppida sellega koos elama. Ning nii nagu evolutsioon lõikab lõppkokkuvõttes juhusest kasu, miks ei võiks seda teha meie oma igapäevaelus? See, et minult paluti Kleini raamatu tutvustamist, oli pelk juhus. Kuid mitte just päris selline, nagu saada välgust rabatud või leida maast kang kulda. “Juhus õnnistab ainult hästi ettevalmistatud vaimu,” ütles Louis Pasteur. Eks valmistagem seda siis ette, Kleini raamatu abil.
