KIRJANDUS. Kaootilisuse poolest on ”Veri valla” puhas sürr. Vastvalt Andre Bretoni sürrealismi manifestile (1924), oli kaootilisus sürrealistide esimene põhinõue, et üldse kampa kuuluda.
Omalaadse sisuga täidab Rooste sürrealistliku autoportree Ïanri, kus keegi on tal Karl Marxi habeme, Dolly Partoni rinnapartii ja Arnold Schwarzeneggeri kehaga tegelinski. Kuhjates kokku nii äärmuslikke poeetilisi vahendeid, peidab autor oma tegelikku olemust. (Nimetan Rooste keelt poeetiliseks seetõttu, et ta ise nii nimetab.) Ta lausetes pole emotsionaalse pinge sõlmitusi, puudub sisetunde vähimalegi täpsusele püüdlev edasi andmine. Puudub ka isiklik seisukohavõtt, kui maha arvata üks poliitiline luuletus, mis leierdab teemat, mida on korratud juba niigi. Autor näikse unustavat, et luule pole üksnes vaimukuste loopimine.
VASTUTUSE TEEMA. Rooste ei valda vastutuse teemat sürrealistliku teksti kirjutamisel. Sürrealistid võitlesid väikekodanluse vastu oma automatismide ja ”sürrealistliku aktiga”, mitte näiteks vastutustundetu kujundiga surnud tüdruku vägistamisest ühes ja värvivalikust köögi ülevõõpamisel järgmises reas. Tristan Tzara ajastul, kui Breton polnud veel dadaistidelt mõtteid varastanud, vältisid modernsed poeedid sedalaadi väikekodanlikke kujundeid ja jätsid tõsisemalt puutumata sõjaohvrid. Tõepoolest, kui tõeliselt surnud tüdrukud lamaksid Tallinna tänavail, siis Rooste nii ei kirjutaks.
ABSURDILOOD TIGUDEST. Ka eesti sürrealistid säilitasid igal juhul loomingulise vastutuse. Eelmainitud sürrealistlik autoportree kui iseseisev Ïanr on igasuguse sürri kirgas teemandikivi, milles on kätt proovinud Johannes Semper, Ilmar Laaban, Kalev Kesküla, nüüd siis ka Rooste. Seejuures oli Semper kõige vähem, Rooste aga kõige enam kaootilisem.
Plusspoolelt tuleks mainida absurdilugusid tigudest ja varestest ning luuletust hilissügisesest koerast. Kitsaskoht on muidugi asjaolu, et autoril pole loomingulist vastutust. Misasja ta enam viina joob, kui serbia poiss võtab surnud tüdruku ees püksid maha!
Kiidan siin sürrealist Tzarat, et vaat kus oli ikka vastutustundlik mees, tahtis ilmasõda lõpetada ”mitte millegiga, mis on dada”. Sürrealist Roostele tähendab sõda ainult raadiouudist pluss tõdemust, et ”manchester united võitis fuck”. Ent esimene kasutas oma ideede väljamõtlemiseks kollektiivset aju, kampa, Rooste mõtleb seevastu ainult oma peaga.
