Jüri Piho isikunäitus Tallinna Draakoni galeriis on tihe sissevaade kunstnikku huvitavatesse küsimustesse. Need on kummaliselt nihkes, paradoksaalseid ruume meenutavad lavastused, kus nagu ei juhtu midagi, ehkki tegevus ju ometigi toimub, ning kus inimfiguure või loomi iseloomustab justkui stoppvõttega jäädvustamine. 


Piho maalil peatub aeg ootamatult – täpsemalt antakse ajale mütologiseeritud mõõde, sest neil suureformaadilistel figuraalkompositsioonidel näib kõik ühtaegu ajatu ja siinolev. Aastaid korduv motiiv maalidel on mäng, kas siis ühe persooni soolona või kambas. 


Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: