„Janitšaride puu” tegevus toimub 19. sajandi Istanbulis, mis tollal kandis veel Konstantinoopoli nime. Postkaart

Ärksamad türklased pole rahul sultanit mängiva peaministri Erdoğani poliitikaga, tema silme ees ei virvendavat enam Euroopa Liidu kuldsed tähed, vaid unistus taastada moodsal moel Osmanite impeerium. Selle võimsa dünastia juhitud Türgi on ka Jason Goodwini kriminaalromaani ajatelg.

Ärevus Bosporuse väina ääres on näiliselt vaibunud, kuid selle riigi oleviku hindamiseks on Goodwini dekkarid üks huvitavamaid allikaid, kuigi kohati võib jääda mulje, nagu oleks kirjanik oma optiliste klaasidega prillid roosade vastu vahetanud. „Yaşim saabus Galata neemel asuvasse väikesesse restorani varakult ja valis laua väikses orvas, kust avanes vaade Bosporusele. Just Bosporuse väin oli teinud Istanbulist selle, mis ta oli – Euroopa ja Aasia ühenduskoht, tee Musta mere ja Vahemere vahel, maailma kaubanduskeskus juba iidsetest aegadest saadik. Valitud kohalt sai Yaşim jälgida oma armastatud veeteed, kitsast pronkspunast riba, millelt peegeldus tänu väinale kerkinud linna siluett.” Nii kirjeldab Goodwin detektiiv Yaşimi romaaniseeria peategelast, 19. sajandi alguse Istanbuli, tuhat viissada aastat kestnud hiilguse ja vägivalla ja riigipöörete toimumispaika.

Loe edasi, mis teeb Goodwini romaani eriti nauditavaks.

Avalehele
3 Kommentaari