Kauksi Ülle üllitas võrukeelse luule- ja palveplaadi “Imäplaat”
“Imäplaadil” on kaks teemat: alguses Kauksi Ülle luuletused, mille on välja valinud Setu kuningas Riitsaare Evar isiklikult; alates seitsmeteistkümnendast loost aga on tegu maausulisel maailmavaatel põhinevate palvetekstidega. Tekste on natuke “restaureeritud” ja mõned kadunud kohad on Ülle luuletanud rahvapärimuse põhjal. Kui keegi peaks küsima, kust siis ikkagi võib leida meie esivanemate maausulisi palveid, siis nüüd võib osutada “Imäplaadile”.
“Mõte ja vajadus neid palvetekste restaureerida on olnud ammu, sest mida aeg edasi, seda rohkem nad inimeste mälust kaovad ning neid oleks vaja edasi anda laiemalt kui vaid võrokestele,” ütles Kauksi Ülle oma vastilmunud plaadi kohta. “Maausulised on tunnetanud vajadust just lugeda neidsamu, aastasadu loetud palveid selle asemel, et hakata uusi looma.”
“Säilinud on baabapraasniku laul: väga omapärane ja vana on naiste tava pidada pidusid, mis algasid palvega ja lõppesid ilotamisega,” kirjeldas Ülle võrokeste iidseid kombeid. “Emade palumine ja esiemade tänamine ning teretamine, üldse esivanemate austamine ja tänamine on üks oluline osa muistsetest palvetest. Palvete lauljad tajuvad selle kaudu oma sidet esiemadega, tänu kelle vaevale me olemas oleme, kes on sünnitanud, hoidnud, kaitsnud, õpetanud ja koolitanud.”
Ülimenukaks osutus ka Kauksi Ülle kirjutatud näitemäng setu rahvalauliku Hilana Taarka kirjust elukäigust, mida esitati augustis kümnel korral Obinitsas setu seltsimaja õuel. Lavastust etendatakse Obinitsas ka järgmisel suvel.