Klaaspärlimängul saab kuulata muusikat Mozartist Pärdi ja Vähi nüüdisteosteni
Kokku toimub sel aastal kümmenkond kontserti, festival toimub 11.-16. juuli Tartus.
Herman Hesse kuulsast romaanist inspireeritud laia haardega festival „Klaaspärlimäng” täidab Tartu taas põnevate koosluste ja mainekate artistidega. Mitmekülgne programm hõlmab muusikat Mozartist Pärdi ja Vähi nüüdisteosteni, samuti varajast muusikat. Esitajate seas on eesti noored talendid Elina Nechayeva, Heigo Rosin ning külalised Venemaalt, Hiinast, Jaapanist, Austraaliast ja mujalt.
Festivali Klaaspärlimäng kunstiline juht Peeter Vähi: „Tänavusel Klaaspärlimängul on üllatusi, esiettekandeid, klassika esitusi rahvapillidel… Multiinstrumentalist ja helikunstnik Jochen Fassbender toob Saksamaalt kaasa pillid, ei - pigem heliobjektid, milliseid enne pole Eestimaal kuuldud-nähtud. Linnaruumis paneme helisema nii Kaarsilla kui Raekoja torni. Ja kiirenevate südametuksetega ootan oma värskeima, Pärsia luulest inspireeritud kompositsiooni "Umar Hajjam on kõnelnud…" esimest proovi.“
11.07.2019 19.00
MOZART & SÕBRAD
Festivali avakontserdi keskmes on klassikalise muusika geeniuse Wolfgang Amadeus Mozarti looming, millele on „Klaaspärlimängule” omaselt lähenetud huvitava nurga alt ning kava peidab endas põnevaid üllatusi. Lisaks Viini klassiku helitöödele kõlavad kontserdil ka festivali kunstilise juhi Peeter Vähi vokaalteosed. Mozarti klarnetikontserdis soleerib rahvusvaheliselt tunnustatud eesti päritolu klarnetimängija Selvadore Rähni, kes on tegutsenud pikaajaliselt Jaapanis Kyoto sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeistri ja solistina ning käesoleval hetkel elab Islandil. Lavale astub ka saate „Klassikatähed 2014” finalist ja Eurovisiooni lauluvõistlusel laiema tuntuse saavutanud koloratuursopran Elina Nechayeva. Säravate solistide võrdväärseks partneriks on maestro Andres Mustoneni juhatusel aktiivselt tegutsev rikkaliku repertuaariga Klaaspärlimäng Sinfonietta.
12.07.2019 19.00
VARIATSIOONID PÄRSIA TEEMAL
Ansambel HaftCraft suunab rambivalguse instrumendile, mis saab harva soolopilli staatust nautida – fagott on siiani üks enim tahaplaanile jäänud sümfooniaorkestri pille. Viis aastat tagasi sündinud kollektiiv sai alguse just soovist teenimatult vähe tähelepanu pälvinud instrumenti rohkem esile tõsta. Belgia Rahvusliku Sümfooniaorkestri solistide Bert Helseni ja Filip Neyensi eestvedamisel on ansambel erinevates koosseisudes andnud kontserte Belgias, Hollandis, Hiinas, Iraanis ja teistes riikides. Põnevale pillivalikule ei jää alla ka kontserdiprogramm, milles on läbi põimunud Iraani traditsiooniline ja Lääne klassikaline muusika. Ana Naqe erilise kõlavärviga sopran ja farsikeelne laul, saadetud isikupärasest fagoti tämbrist ja keelpillikvartetist, loob erilise muinasjutulise õhkkonna, kus iidsed ajad ja lood otsekui üles ärkavad. Kontserdi teeb erakordseks ka Peeter Vähi uhiuue teose esiettekanne. See põhineb pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami farsikeelse “Ruba’iyati” ingliskeelsel tõlkel. Hajjami mitmekihilised ja vastuolulised värsid, kus kohtuvad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism ja fatalism, esitavad heliloojale Vähi sõnul komponeerimisel tõelise väljakutse.
12.07.2019 22.00
KLANGKUNST / KÕLAKUNST
Kõlale pühendatud kontsert esitleb saksa multiinstrumentalisti Jochen Fassbenderit, kelle jaoks on kõla fenomen kogu elu huviorbiidis olnud. Juba lapsepõlvest peale oli ta haaratud kõlaga eksperimenteerimisest, ehitades ja arendades innovaatilisi muusikainstrumente ning otsides kõikvõimalikke kõlaobjekte. 1989. aastast alustas ta kõlaartistina esinemist. Sellest ajast peale tegutseb ta aktiivselt interpreedina, peab seminare ning on ka ülikooli õppejõud, pidades oma missiooniks õpetada inimesi tänapäeva mürarikkas maailmas teadlikult kuulama. Fassbenderi sõnul on kõlal tänapäeval keskne tähendus – Bachi muusikat esitatakse erinevatel instrumentidel, jazzilauljad laulavad orelipartituure ning Brandenburgi kontserte mängitakse süntesaatoril.
Kontserdil on kaastegev vokalist Clelia Piirsoo.
13.07.2019 19.00
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta eesotsas maestro Andres Mustoneniga täidab festivali „Klaaspärlimäng” raames Tartu Jaani kiriku eesti ja poola heliloojate loominguga. Kavasse valitud XX ja XXI sajandi muusika teeb austusavalduse mõlema riigi hiljuti möödunud iseseisvumise 100. aastapäevale. Kontserdi pealkiri on insipreeritud poola helilooja Maciej Balenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil. Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud Klaaspärlimäng Sinfonietta on nüüdseks väärika ajalooga ning märkimisväärselt laienenud repertuaariga kollektiiv - orkester esitab eri stiilis muusikat Bachist Piazzollani ning osaleb sageli erinevates crossover-projektides. Lisaks „Klaaspärlimängule” on orkester osalenud ka Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil ja Haapsalu muusikapäevadel. Klaaspärlimäng Sinfonietta juht Andres Mustonen on laia ampluaaga muusik, kes tegutseb nii dirigendi, viiuldaja kui ka pedagoogina. Tema repertuaar on äärmiselt lai, ulatudes barokist kaasajani, ning tal on tihedad kontaktid mitmete nüüdisheliloojatega. Tänu Mustoneni tegevusele on alguse saanud paljud vanamuusika- ansamblid, kontserdisarjad ning rahvusvaheline festival MustonenFest.
13.07.2019 22.00
SÕDALASE TEE
Saatest „Klassikatähed” eesti publikule tuntuks saanud Heigo Rosinat võib nimetada eesti esimeseks löökpillisolistiks. Noorest east hoolimata on ta andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas, sealhulgas maailmakuulsas Carnegie Hallis, ning saanud esimese eestlasena Šveitsi nimeka „Orpheum Foundationi” stipendiumi. Samuti on ta Malletech’i löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist. Rosina arvukate tunnustuste nimistusse kuulub Rising Stars Grand Prix II preemia (2017), DeLinkprijs tänapäevamuusika konkursil I preemia (2013), Yamaha Scholarship Competition for Percussion I preemia (2013). Festivalil „Klaaspärlimäng” toob Rosin kuulajani löökpillidele muusikat kirjutanud heliloojate Taina, Xenaxise, Fowleri ja Eespere loomingu. Kontserdi pealkiri sobitub hästi Rosina pikaajalise huviga võitluskunstide vastu. Üle kümne aasta karatega tegelemist on innustanud noort interpreeti ühendama võitluskunstide liikumist löökpillimängu liikumisega. Tulemuseks on isikupärane tehnika ja atraktiivne mänguviis, mis köidab kahtlemata publiku tähelepanu.
14.07.2019 12.00, Kaarsild ja Raekoja plats, tasuta kontsert
TARTU TOP TEN
14.07.2019 12.00, Kaarsild ja Raekoja plats, tasuta kontsert
Traditsioonile truuks jäädes pakub festival „Klaaspärlimäng” see aasta taas publikule ühe tasuta kontserdi. Selle puhul tullakse Jaani kiriku seinte vahelt välja ning kaunis muusika hakkab kõlama vabas õhus Tartu Kaarsillal ja Raekoja platsil.
14.07.2019 19.00
KOMITAS AD CAGE
Komitas, õige nimega Soghomon Soghomonjan, on armeenia rahvuslik uhkus ning teda peetakse armeenia klassikalise muusika alusepanijaks. Laia haardega armeenia preester tegeles heliloomingu, muusikateaduse, koorijuhtimise, etnomusikoloogia ja pedagoogikaga. Kontserdil kõlab tema muusika käsikäes XX sajandil laineid löönud John Cage’i loominguga. USA avangardistlik helilooja ja pianist on oma zen-budistlikust filosoofiast mõjutatud eksperimentaalse ja aleatoorse helikeelega inspireerinud paljusid teisi kaasaegseid ja järgmise põlvkonna heliloojaid. Kahe omamoodi märgilise tähendusega helilooja muusikat esitab jaapani pianist Keiko Shichijo, kelle repertuaari kuulub nii klassikaline kui ka nüüdismuusika. Idamaine tundlikkus kombinatsioonis suurepärase lääne ajaloolise muusika tundmisega teeb Keikost unikaalsete oskustega interpreedi. Ta annab kontserte üle maailma, salvestab muusikat ning tegutseb õppejõuna. Kaasaegse muusika eksperdina on Keiko teinud koostööd Helmut Lachenmanni, Tom Johnsoni, Jürg Frey ja Bernhard Langiga.
14.07.2019 19.00 Tallinn, Maarjamäe lossi suvesaal
AEG TIKSUB
Klaaspärlimäng Sinfonietta eesotsas maestro Andres Mustoneniga toob festivali „Klaaspärlimäng” Tallinna, esitledes pealinna publikule eesti ja poola heliloojate loomingut. Kavasse valitud XX ja XXI sajandi muusika teeb austusavalduse mõlema riigi hiljuti möödunud iseseisvumise 100. aastapäevale. Kontserdi pealkiri on insipreeritud poola helilooja Maciej Balenkowski teosest “Time is ticking” (2015), mis pälvis auhinna “Sinfonietta per Sinfonietta” heliloomingu konkursil. Algselt Mozarti muusika esitamiseks kokku kutsutud Klaaspärlimäng Sinfonietta on nüüdseks väärika ajalooga ning .märkimisväärselt laienenud repertuaariga kollektiiv - orkester esitab eri stiilis muusikat Bachist Piazzollani ning osaleb sageli erinevates crossover-projektides. Lisaks „Klaaspärlimängule” on orkester osalenud ka Tallinn Music Weekil, Suure-Jaani muusikapäevadel, Tallinna Orelifestivalil ja Haapsalu muusikapäevadel. Klaaspärlimäng Sinfonietta juht Andres Mustonen on laia ampluaaga muusik, kes tegutseb nii dirigendi, viiuldaja kui ka pedagoogina. Tema repertuaar on äärmiselt lai, ulatudes barokist kaasajani, ning tal on tihedad kontaktid mitmete nüüdisheliloojatega. Tänu Mustoneni tegevusele on alguse saanud paljud vanamuusika- ansamblid, kontserdisarjad ning rahvusvaheline festival MustonenFest.
14.07.2019 22.00
SADA KUUD, KOLMAS IDA
“Klaaspärlimäng” toob Tartusse põneva duo Austraaliast koosseisus sopran Deborah Keyser ja kontrabassimängija Nick Tsiavos. Deborah on olnud juba aastaid juhtiv Austraalia vokalist uues innovatiivses muusikas ning andnud kontserte kodumaal, Euroopas ja Aasias. Tema repertuaari kuulub muusika iidsest bütsantsi laulust ja saksa ning prantsuse barokist kaasaegse improvisatsioonini. Samuti on ta toonud ettekandele mitmeid spetsiaalselt tema häälele loodud teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Liza Lim, Richard Barrett ja Chris Dench. Kontrabassisti ja helilooja Nick Tsiavose loominguline ampluaa on samuti lai, ulatudes VI sajandi vokaalmuusikast kaasaegse minimalismi ja eksperimentaalse improvisatsioonini. Festivalil tuleb ettekandele mõlema muusiku sulest pärit intrigeeriva pealkirjaga elektroakustiline teos “One Hundred Months, Third of East”. Kompositsioon on võrreldav arhitektuuriga, milles bassi ja soprani võrdsel osalusel põimuvad iidne Bütsants ja kaasaegne kujutlusvõime.
15.07.2019 19.00
ÕHTUPALVUS
Ansambel Svetilen pakub kuulajale sissevaadet traditsioonilisse vene ortodoksi muusika maailma. 1989. aastal asutatud kollektiivi missiooniks on vanavene koorilaulu esitamine, edendamine ja tutvustamine laiemale üldsusele. Rahvusvaheline edu tuli kollektiivi juurde 1995. aastal Ungaris “Musica Mundi” konkursil, kus pälviti esimene koht. Peale seda on ansambel andnud lugematul arvul kontserte USAs ja erinevates Euroopa riikides ning võitnud mitmeid auhindu. Ansambli repertuaar esindab nii vanavene kiriklikku kui ka ilmalikku a cappella laulutraditsiooni, kuid vahel kasutatakse saateks ka autentseid instrumente nagu gusli ja rataslüüra. Viimaste aastaste kavades püüab kollektiiv juhi Dmitri Garkavi eestvedamisel ühendada arhailist kirikumuusikat kaasaegsete muusikaliste traditsioonidega, luues eksperimentaalseid kompositsioone rocki, jazzi jt stiilides, mis tekitavad laialdast huvi ning võimaldavad rahvamuusikat populariseerida.
16.07.2019 19.00
BAROKK-FOLK-KUNST
Festivali lõppkontserdil ristuvad ajastud, žanrid, valdkonnad ja erinevate rahvaste muusika – tegu on tõelise klaaspärlimänguga! Nimekas Čiurlionise kvartett avab ukse meile lähedase ja ometi üsna tundmatu Leedu muusikamaailma. 1968. aastal asutatud kollektiiv on pälvinud hulgaliselt tunnustust kodumaal ja rahvusvahelisel muusikaareenil, esinenud maailma mainekamates kontserdisaalides ning toonud esitusele mitmekülgseid kavasid Mozartist ja Brahmsist Leedu nüüdisloominguni. Kontserdi esimeses pooles kõlavad leedu rahvusliku muusika ja kunsti suurkuju Čiurlionise loomingu kõrval ka vähem tuntud leedu heliloojate teosed. Teine pool on pühendatud klassikale ning toob publikuni ilusaid pärleid nii Bachi kui ka Sibeliuse varamust. Kontserdi muudab eriliseks leedu rahvuspill birbynė, mis sarnaneb klarnetile ning on arenenud välja lihtsast karjuste pillist. Alates 19. sajandist on sellest saanud tõsiseltvõetav instrument, mida kasutatakse ansamblites ja klassikalise muusika esitamisel. Tartus soleerib pillil leedu nimekaim birbynė-mängija Vytautas Kiminius, kes on esimene ja ainus rahvusvahelisel tasandil birbynė mängu õppiv ja esitlev leedu interpreet.
