S¸tefa˘nescu paigutab tunni aja ja kitsa telefoniputka sisse väga laia spektri vangistuse definitsioone, juba mainitud puuristamisest kuni intiimsuhete ja armastuseni välja. Tihtipeale annab võtme järjekordse vangistusvormi mõistmiseks just helikeel, milles segunevad juba varem loodud kõlamaastikud ning tantsijate liikumisest tekkinud helid ja häälitsused. Liikumiskeel on sealjuures sujuvamate üleminekutega ning hoiab ühtsemat joont, andes vaatajale aega enda sisse vaadata ja sealt vangistuse diskursusele lisa leida.

Liikuda kolmekesi kitsas kinnises putkas, mille klaasid aja möödudes üha udusemaks tõmbuvad, õhk sees paksemaks, kuumemaks ja hapnikuvaesemaks jääb, on tantsijatele ehk huvitavamgi kui lõpuks vaatajatele, keda küll ringi kõndima ja oma tooli soovi järgi ümber tõstma ergutatakse.

Kuid tantsijad suudavad siiski luua mingi silla läbi selle uduse klaasi, millega publik mõnevõrra samasse hasarti nakatatakse. Paraku ei suudeta samasugust silda, pinget, luua mõtte/emotsiooni ja koreograafia vahele, mis vaataja ka idee tasandil jäägitult kaasa haaraks. Lõpuks võib ju tõesti küsida, kas me oleme iseenda eksistentsi pantvangid, kuid S¸tefa˘nescu lavastus meile vastust ei anna.

Mis see on?

Augusti TantsuFestival

„Quartet for a microphone”

•• Kontseptsioon, autor:

Vava S¸tefa˘nescu

•• Kaasautorid: Julien Trambouze (heli), Carmen Cot¸ofana˘, Ma˘da˘lina Dan, Mihai Mihalcea (esitus)

•• 25. ja 26. augustil Von Krahli teatris Augusti TantsuFestivali raames

Augusti TantsuFestivalil veel:

•• Täna kell 20 Kanuti gildi saalis Oleg Sulimenko ja Andrei Andrianov „Made in Russia”