Koroonaviirus pole ainus, järgmine suur oht tervisele on mõnel pool juba kohal

Kuigi praegu paneb meid elu päras kartma viirus, näitab Loomingu Raamatukogus äsja ilmunud Samanta Schweblini lühiromaan "Nähtamatu niit", et elu võib halvata ka pestitsiididest tulvil keskkond.

Kui praegusele olukorrale mõelda, siis peab ütlema, et meil on vedanud - praegune epideemia peaaegu ei puuduta lapsi. Vastasel juhul oleks paanika ühiskonnas hoopis teisel tasemel. Tegemist on selles osas haruldase olukorraga, sest väljakujunemata immuunsüsteemiga lapsed on reeglina täiskasvanutest palju haavatavamad.

Schweblini lühiromaan "Nähtamatu niit" märgib, et lisaks praegu kõigi meeli ärevil hoidvatele nakkushaigustele ähvardab tervist ja elu tegelikult samavõrra keskkonnareostus. Keskkonnateema on praeguse viirusepuhangu taustal inimeste meeltest märkimisväärselt kõrvale jäänud ja kuigi vähenenud transpordi tõttu on õhusaastet hetkel märksa vähem, on ilmselt mõttekas meeles pidada, et samasuguse ülemaailmse seisaku, teadmatuse ja ka surmad võib meile varem või hiljem kaasa tuua mõni keskkonnakatastroof. Aga kui viiruse tekkimine on iseenesest looduslik protsess, siis keskkonnareostust annab ka ära hoida.