03.03.2015, 03:30
„Kui tuvid kadusid”: kas liigne hüplikkus või paras tempokus?
Nädalavahetusel Vanemuises esietendunud lavastus pakub piisavalt pinget, kuid emotsionaalselt ei puuduta.
FOTO:
Usun, et paljude inimeste jaoks on tegemist pigem kaootilise ja liiga hüpliku lavastusega. Lava pöörleb pidevalt, näitlejate sahmimine ja kostüümide vahetus käib tihtilugu publiku silme all ning tegevus toimub mitmes eri mõõtmes. Lava on üles ehitatud nii, et tekib üle kümne sündmuspaiga, mis kõik pole ilmtingimata lõpplahendusega seotud. Siiski pean ütlema, et lühikesed stseenid ja pidev tõsisemate olukordade hunnitumatega vaheldumine annab tervikule mõnusa tempo ja piisavalt õhku. Mitte et tekiks vajadust asju vahepeal enda jaoks lahti mõtestada, sest tekstiga öeldakse vaatajatele praktiliselt kõik ära. Aga nii ei teki jututihedusest tulenevat liigse lämmatatuse tunnet.