Laura van Bergem on Amsterdamis sündinud koreograaf ja tantsija. Enne koreograafiaõpinguid tegeles ta akadeemilise filosoofiaga, mis on osutunud oluliseks tema lavastustes. Van Bergem läheneb oma ideedele mänguliselt ja kõrvutab vasturääkivusi, luues elavaid ning tihti provotseerivaid kollaaže. Lavastusest lähemalt saab lugeda siit.

Simone Lamsma - Eugène Ysaÿe/ from: Sonate op.27 no.3 - Ballade
Valis: Laura. Jah, Simone Lasma on võimeline muutma meloodia vahetuks ja seega kuulajale lähedaseks. Otsekohene viiuli mängimise stiil. Loomulikult mängib tehnilisus selles kompositsioonis olulist rolli, see on etüüdi meenutav pala, aga tänu Simone’i suurepärasele tehnikale, hakkab viiul pulbitsema nagu aurumasin.

Da Tweekaz - DragonDucks (Mr.Peña Remix)
Valis: Netti. Klubis ja pidudel meeldivad mulle agressiivsed, ootamatud ja julged ettepanekud. Selle looni jõudsin oma sõbra Pire Sova kaudu. Pire on DJ, kes pakub mulle alati üllatusi ja intellektuaalset valikut lugudest, milleni ma ise ei jõuaks. DragonDucks annab mulle igal kuulamisel mingit motivatsiooni ja huvi muusika vastu üleüldisemalt. Nagu konkreetselt laiendaks mu huviorbiiti ja meenutaks mulle, kui palju veel on, mida ma ei tea. Mulle meeldib seda lugu (ja üleüldse Pire mixe) ka näiteks trennis kuulata.

Charly Black - Hoist and Wine
Valis: Laura. Äärmiselt inspireeriv. Mootor + eksistents.

D’angelo - Send It On
Valis: Laura. See bassimängija ja trummari vahel olev dialoog paneb mind Dangelo intelligentseid kompositsioone igavesti kuulama. Kõrge volüüm (head kõlarid) muudab selle veel nauditavamaks.

J Hus - Must Be
Valis: Netti. J Hus on hetkel üks mu lemmikutest. Ta on Londonist pärit ja mulle meeldib ta varasem looming räpparina ka väga. Aga viimasel ajal on ta hakanud katsetama uue žanriga. Loos “Must Be” on saksofonikäigud, mille kaudu on see tema stiil - afroswing - selgelt äratuntav.

Borodin Quartet - Sjostakovitsj String Quartets
Valis: Laura. Eelmisel aastal esitas see Vene kvartett mitme õhtu jooksul kõik Šostakovitši keelpillikvartetid. See toimus Amsterdamis ja ma olen endiselt võlutud sellest maagiast, mida nad suutsid oma esitusega edasi anda.

Elysia Crampton - Sombra Blanca Misteriosa (y Rara)
Valis: Netti. See lugu on siin listis tänu Elysia Cramptonile endale. Kunstnikuna on ta olnud mu jaoks suureks inspiratsiooniks. Ma olen seda lugu ka oma etendustes varem kasutanud. Minu jaoks sümboliseerib Elysia idiosünkraatilist, subjektiivset, kontekstipõhist lähenemist kunsti tegemisele, millega ma väga suhestun.

Faye Wong - Dreams (Cranberries Cover)
Valis: Netti. Meenutab mulle aega, kui sõitsin autoga USAs, California ja Vegase vahet. Tekib roadtripi, sooja päikse ja kuumuse tunne, isegi kui seda lugu talvel kuulata. Originaalversioonis mu jaoks liiga läila, sellepärast Faye Wongi versioon (algselt kasutatud filmis “Chungking Express”) kus ma sõnadest aru ei saa, ongi täpselt hea. Samasugune lähedane ja samal ajal kauge tunne, mis mind ümbritses terve aeg USAs olles.

Cannonball Adderley - I can’t get started
Valis: Laura. Saksofonihelisid on mul väga raske aktsepteerida, aga selles improvisatsioonikäigus asetub iga väiksemgi nüanss mu jaoks õigesse kohta.

DJ Khaled ft. Justin Bieber, Quavo, Chance the Rapper, Lil Wayne - I’m The One
Valisid Laura ja Netti. Seda lugu kuulame koos vahel kui on kiire ning vaja hakata kodust kuhugi minema. Siis paneme selle loo peale, mille pikkus on ka ajaliseks limiidiks, nagu taimeriks, et kõik oma asjad ära pakkida, riidesse panna ja kodust minekut teha. Oleme seda kuskil aasta aega kasutanud - töötab suhteliselt hästi.