Tuulikki Bartosik

Plaadil “Torm veeklaasis” on üheksa lugu. Atmosfääri aitavad luua Lõuna-Eesti loodushelid, mis lindistatud koos Põlvamaal resideeruva helikunstnik John Grzinichiga. Lisaks oma põhipillile, Pigini meloodiabassidega akordionile mängib Tuulikki Bartosik plaadil elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallofoni. Neljas loos kostub ka tema lauluhääl.

Plaadi “Torm veeklaasis” esitluskontserdid Eestis toimuvad:

5. novembril Viljandis Pärimusmuusika Aidas (NB! lamamiskontsert)

6. novembris Tartus Erinevate Tubade Klubis, külaliseks
mandoliinimängija Villu Talsi

7. novembril Võrus Stendingu majas, külaliseks mandoliinimängija
Villu Talsi

8. novembril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis

Muusikavaliku kohta ütleb Tuulikki Bartosik järgnevat:

Avasin esmaspäeva hommikul arvuti ja hakkasin spontaanselt kuulama muusikat, mis mind ühel või teisel moel mõjutanud on ning panin kümme esimesena pähekerkinud lugu järjekorda. Ma arvan, et see playlist on päris aus sisekaemus mu muusikalisse maailma, kus on juba lapsepõlvest peale käsikäes koos eksisteerinud death metal, rock, klassikaline muusika, akordionimuusika, rahvamuusika, autorilaul, kohati ka pop ja disco. Mõnus eklektika, kus on iga päeva jaoks midagi sobivat.

1. Forgotten sunrise "Indifference"

Eesti death metali algusaastatest kassetilt "Behind the abysmal sky" 1993. Algusaastate Forgotten Sunrise oli mu lemmik juba teismeliseeas, kuulasin neid legendaarses rokiklubis 326 laivis ja kodus kasseti pealt. See esimene kassett ja nende esimene bändipluus on mul ikka veel alles. Selles muusikas on minu jaoks mingi eriline müstika, samas lihtne, aga mitmekihiline ja laetud noore ambitsioonika energiaga.

2. Eurythmics "Sweet dreams"

See on lugu, mis mind alati käima tõmbab ja isegi täielikust letargiast üles äratab ja asjadega tegelema sunnib. Suur pluss on veel selle looga kaasnevad igasugused tegusad mälestused, mis ajusopist üles kerkivad.

3. Queen "March of the Black Queen" albumilt "Queen II"

Olen elus kuulanud nii palju Queeni, et nende muusika, eriti varasema perioodi meloodiline rokk, on mu süsteemi lahutamatuks osaks saanud ja ilmselt mu muusikalist mõtlemist ja maailma ka väga palju mõjutanud. See lugu on üks mu lemmikutest nende varasemast perioodist.

4. Maria Kalaniemi "Napoleon" albumilt "Iho"

Soome traditsionaal "Napoleon" Maria Kalaniemi ja Timo Alakotila ning sõprade esituses on minu jaoks töötanud isegi valuvaigistina peale alumiste tarkusehammaste eemaldamist. Minu suurimad eeskujud nii muusikalooja kui muusikuna Maria ja Timo mängivad alati nii, et kogu mu hing saab täis nende virtuoosset melanhooliat. Selles muusikas on mingi soome ugri kood, millest ma rakutasandil aru saan ja mis teeb teinekord inimeseks olemise lihtsamaks ning kogub mu mõtted ja tunded jälle tervikuks kokku kui nad hajali on sattunud minema.

5. Ksenija Sidorova J. S. Bach Prantsuse stiilis avamäng h-moll BWV 831

Maailma absoluutselt parim Bachi tõlgendus meloodiabassidega akordionil ühe tuntuima klassikalise akordionimängija Ksenija Sidorova poolt. Kuulates seda esitust saan aru, millist haruldast pilli ma mängin ja mida sellest välja võluda on võimalik. Minu jaoks väga inspireeriv esitus nii muusiku kui ka heliloojana.

6. Sergei Rahmaninov Klaverikontsert nr. 2 c-moll op 18

See klaverikontsert on ilmselt mind muusikaloojana enim mõjutanud klassikaline teos. Esimestest nootidest algab nagu mingi võlumaailm, mis ühendab endas helilooja sisemaailma ja vene rahvamuusika melanhoolsed toonid. Mul hakkavad kohe igasugused pildid silme ees jooksma kui seda kontserti kuulan. Väga inspireeriv voolamine minu jaoks.

7. Mari Kalkun "Üü tulõk"

Hea sõbra Mari Kalkuni hääl ja minu jaoks just tema esimene sooloplaat "Üü tulõk" on minu koduigatsuse leevendaja. Nimilugu "Üü tulõk" viib mind Võrumaa loodusesse, just nendesse sumedatesse hämarduvatesse suveõhtutesse Rõuge ürgorus, milleta ma oma elu ette ei kujutaks. Mari hääl ja võrukeelne laul on koduselt tuttavad ja tekitavad mõnusa turvatunde. Eriti kui kusagil maailma kuklapoolel üksi tuuril olla.

8. Antti Paalanen "Meluta"

Sibeliuse Akadeemia kursavenna Antti Paalase uued tuuled diatoonilisel akordionil on lihtsalt nii kaasakiskuvad, et ma unustan kõik muu, kui neid kuulan. Tema esimese sooloplaadi nimilugu kulgeb raske roki ja rahvamuusika äärte peal ning tõmbab mind kaasa mingisse tumedasse kibemagusasse muinasjutumaailma kus tundub, et kõik on võimalik. Väga vabastav kuulamine.

9. AC/DC "Highway to hell"

Igavene tujutõstja ja absoluutne rokiklassik. Selle loo lihtsad riffid ja mõnus küte sobivad igal ajal mu tuju tõstma või niisama kaasa laulma. Paar aastat tagasi laulsin kodus AC/DC hitte niisama oma lõbuks kuni lõpuks hääl ära läks.

10. Mairearad Green "Island folk" albumilt "Summer Islands"

Kaasagse šoti muusikaareeni üks säravamaid heliloojaid ja muusikuid Mariearad Green kirjutab šoti looduse sõna otseses mõttes muusikasse. Tema muusika tekitab minus alati positiivseid emotsioone ning tuletab meelde inimese ja looduse ühtekuuluvust.