Erakogu

Plaadi juured ulatuvad Ramueli varajasse nooruspõlve, mil ta lisaks klaveri- ja trummiõpingutele alustas üha aktiivsemalt ka omaloomingu kirjutamisega. Albumil musitseerivad lisaks Ramuelile tema head sõbrad ja muusikud Joel-Rasmus Remmel klahvpillidel, Mihkel Mälgand bassil, Kalle Pilli kitarridel. Külalisteks on Tobias Tammearu saksofonil, Allan Järve flüügelhornil ning plaadi nimiloos figureerib Johannes Laas elektrikitarril.

Autor ise peab enda tugevamateks loomingulisteks mõjutusteks Pat Metheny Groupi suurepärast kõla ja koosmängu, Janek Gwizdala atmosfäärilikku helidemaailma ning Antonio Sanchez’i tipptehnilist trummimängu.

Ramueli playlist:
Pat Metheny Group - Here To Stay
Sellel lool ning ühtlasi ka kogu Pat Metheny Group’i albumil
“We Live Here” on väga oluline roll minu muusikamaitse kujundamisel. Mäletan väga hästi, kui mu isa pani selle plaadi meie vanasse Technicsi plaadimängijasse (see on meil siiamaani olemas ja töötab laitmatult!) ning mina viieaastase poisina hakkasin diivanil
selle loo saatel kaasa koogutama. Saatsin vanemad kööki, panin ukse kinni ja enne ei lõpetanud, kui plaadile oli vähemalt paar tiiru peale tehtud.

Janek Gwizdala - Twice (feat. Doug Wamble)
See lugu on mind saatnud viimased viis-kuus aastat ning on
mu muusikavalikus väga tähtsal kohal. Janek Gwizdala sume ja pilvedesse ulatuv bassimäng ning atmosfäärilik helimaailm köitis mind juba esimesest kuulamisest peale. Samuti ka trummar Jojo Mayeri groove ja muusikaline hoiak selles loos on midagi tähelepanuväärset
ning väga inspireeriv.

Miles Davis - So What
Iga jazzmuusika austaja peaks teadma, kes on Miles Davis ja
mis album on “Kind Of Blue”. Põhjus, miks ma just selle tuntud loo otsustasin valida, on see, et see oli minu Otsakooli bänditunnis esimene lugu, mille õpetaja ette viskas ja mida me kohe mängima pidime. Aegumatu ja sellest lihtsalt ei ole võimalik ära väsida.

Led Zeppelin - No Quarter
Led Zeppelin on minu elus tähtsal kohal olnud. Pigem oli see
keskkooli ajal, mil süvenesin pingsamalt nende kunagistesse tegemistesse, vaadates mitmeid live-kontserte ning dokumentaalfilme. Juba siis paelus mind John Bonhami trummimäng ning kogu üldine Led Zeppelini muusikaline “statement”. No Quarter on üks rahulikumaid,
ent minu jaoks üks sügavmõttelisemaid lugusid, mis leiab ikka ja endiselt tee minu playlistidesse.

Nate Smith - Small Moves: Interlude
See lugu on Nate Smithi albumilt “KINFOLK: Postcards From
Everywhere” üks mu lemmikuid. Trummarina on ta täiesti pöörane (seda kõige paremas mõttes) ning väga omanäolise käekirjaga. Leidlik ja astuv trummimäng on just see võtmetegur, mis teda kuulama paneb ning millest ei väsi üldse ära. Pehmelt öeldes inspireerib
küll!

Jukka Eskola Soul Trio - Hong Thong
Jukka Eskkola on vaieldamatult üks Soome parimaid trompetiste.
Mõnus suitsune atmosfäär, mis tema trio muusikat ümbritseb, teeb meelele head ning tekitab tunde, et elu on ikka päris lahe! Trio on mõned korrad Tallinnas esinenud ja see energia ja groove, mis lavalt vastu lainetab, on midagi maavälist!

Erki Pärnoja - Late August
Viibin väga tihti autoroolis ning üks hea autosõidu lugu on
just see “Late August”. Lisaks muidugi kõik tema endanimelised albumid. Mõnusalt värviderikas ning lahedalt kitarrirohke helimaailm hoiab autorattad kenasti asfaldil!

Shai Maestro - The Forgotten Village
“The Forgotten Village” on mind paelunud just oma pehmuse,
tehnilise ja viimistletud koosmängu ning minimalistlikkuse poolest. Käisin eelmisel aastal nende kontserti Jazzkaarel kuulamas ning teadliku otsusena ei tahtnud enne nende esinemist trio hiljutist albumit “The Dream Thief” kuulata. See, mis laval juhtuma hakkas
ja kuidas on üldse võimalik trio asetuses muusikat lendleva kergusega esitada - see pani mind pilvedes hõljuma küll. Päev hiljem seda lugu ja kogu albumit kuulates sain aru, et kindlasti on tegu minu top kolme kuuluva jazztrio plaadiga.

Vulfpeck - Back Pocket
Kui me räägime heatujumuusikast, siis see lugu tõmbab mul
energia ja naeratuse alati lakke. Kõikidele groove’i ja pocket’i huntidele kohustuslik kuulamine! Mis oleks parem, kui Vulfpecki hästi astuvad groove’id ja hommikune kohv? Mitte miski.

Pat Metheny Unity Group - Born
Ei saa üle ega ümber enda iidolitest. Kui pimedal õhtul kamina
ees veini isu peale tükib, siis “Born” on just see lugu, mida soovitaksin sellel hetkel kuulata. Ja tegelikult kogu Pat Metheny looming sobib sellesse hetkesse valatult oma meloodilisuse, pillimängu meisterlikkuse ja detailideni lihvitud helipildiga.

Ramuel Tafenau on üks noorema generatsiooni säravamaid trummareid, kes on koostööd teinud (ja teeb ka praegu) mitmete kodumaiste pop- ja jazzmuusikutega (sh Joel Remmel Trio, Kalle Pilli Quintet, Paul Daniel, Hedvig Hanson, Kristjan Järvi, Erki Pärnoja, Sander Mölder, Raivo Tafenau, Liisi Koikson, Ott Lepland, Birgit Sarrap jt.). Mitmed erinevad koosseisud ja projektid on viinud teda lavalaudadele üle Eesti, samuti mitmetele festivalidele ja kontserttuuridele Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal ning Horvaatias. Lõpetanud Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse ja helidisaini ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Toomas Rulli käe all, täiendab ta ennast hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes jazzmuusika trummide erialal ning tegeleb aktiivselt omaloomingu kirjutamisega. Detsembris 2015 pälvis ta Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi poolt välja antud Uno Naissoo nimelise stipendiumi.

Loe lähemalt ürituste kohta siit.